Viimati tõusid mängude hinnad 50 dollari pealt 60 juurde 2005.-2006. aastal, kui turule saabusid PlayStation 3 ja Xbox 360,” selgitab IDG president Yoshio Osaki. “Kui mitmete teiste meelelahutusvormid hinnad on ajas tõusnud, siis mängude hinnad on püsinud muutumatud.”
Osaki sõnul on viimase 15 aasta jooksul videomängude tootmiskulud tõusnud 200-300%, kuid mängude hinnad on jäänud samaks. Ta toob ka välja, et sama aja sees on näiteks kinopileti hind tõusnud 39% ja Netflixi tellimus on muutunud 100% kallimaks.
Viimase 15 aastaga on videomängud muutunud komplekssemateks, detailsemateks ja suuremateks. See on tohutult kergitanud ka arenduskulusid – mängude loomiseks on vaja rohkem inimesi ja aega ning uuenduslikku tehnoloogiat, mille arendajad peavad sageli ise välja töötama. Selle nurga alt vaadatuna tundub hinnatõus õigustatud käiguna.
Muu meelelahutus kallineb kiiremini
Yoshio Osaki leiab, et kuigi 10-eurone hinnatõus võib tunduda mängijale karm, siis võrreldes teiste meelelahutusvaldkondadega tõusevad videomängude hinnad siiski teosammul.
“Isegi kui mängude hind tõuseb 70 dollari peale, siis on vahemikus 2005-2020 tegu 17% hinnatõusuga, mida on teiste meelelahutusvormidega võrreldes vähe,” selgitab Osaki.
“Kui muudes valdkondades on toodete arendus- ja levituskulude kasv toonud kaasa ka toote hinnatõusu, siis mängutööstuses seda juhtunud ei ole. Ka tõusust 50 dollari juurest 60 dollari peale ei piisanud, et kõiki kulusid katta, kuid tegu oli sammuga õiges suunas.”