Mängud

“Sniper Elite 5” virtuaalne Prantsusmaa on külastamist väärt

Normandias asuva idülliliselt kauni Mont-Saint-Micheli saare virtuaalne koopia on üks parimaid "Sniper Elite'i" tasemeid eales.Foto: Rebellion

“Sniper Elite 5” on ühest küljest vana tuttav “Sniper Elite”, kuid teisalt jälle värske tuuleiil. Mängupilt on eelmiste osadega pea äravahetamiseni sarnane, kuid tasemete disain ja eriti mitmikmäng on astunud tubli sammu edasi.

Seeria viies osa on “Sniper Elite’i” mängudest kõige terviklikum ja rafineeritum. Mitte tehniliselt, selles vallas leidub praaki küll ja veel. Kuid hea tasakaal hiilimise ja märuli vahel, suurepärane tasemete disain ja võimalus relvi tuunida teevad “Sniper Elite 5-st” seeria seni parima osa.

Bienvenue en France!

Uusimas “Sniper Elite’is” saab mängijast taas Karl Fairburne, Ühendriikide täpsuslaskur, kes jätkab oma Teise ilmasõja aegset maailmaturneed eesmärgiga kõmmutada natsidele kuul silmade vahele igal võimalikul sõjatandril. Seekord leiab Fairburne end Prantsusmaalt, kus on idanemas järjekordne natside salaplaan sõja kiireks võitmiseks.

Lugu ei ole “Sniper Elite 5” tugevaim külg, kuid sellise mängu puhul pole see teab mis patt. Asjasse on segatud salarelvad, ülepaisutatult tõsised koodnimed ning tragikoomiliselt õelad natsikindralid. Kuigi Karli lakoonilised repliigid on enam-vähem hästi kirjutatud ja ta näeb asine välja, jätavad kõrvaltegelaste dialoog, häälnäitlemine ja tegelasmudelite visuaalne kvaliteet soovida. Narratiivi asemel on selle mängu tõmbenumber hoopis Prantsusmaa, mis pakub hakkajale snaiprile kamaluga erinevaid võimalusi eesmärkide saavutamiseks.

Erinevalt seeria varasematest mängudest on Karlil kaartidel ringi liikumiseks nüüd rohkem võimalusi. Foto: Rebellion

“Sniper Elite 5” kaheksa taset (üheksa koos lisamissiooniga, mille eest peab juurde maksma) on selle mängu suurimad triumfid. Mängu jooksul külastad Normandia põldude ja metsatukkade vahele peidetud punkreid, sõjatehaseid, salabaase ja puruks pommitatud linnu. Eriti avaldab muljet Mont-Saint-Michel, üks kaunimaid kohti Prantsusmaal, mille virtuaalne teisik on tohutult suur ja detailirohke. Kõik tasemed pakuvad suurel hulgal erinevaid eesmärke ja palju võimalusi nende täitmiseks. Peale relvade, laskemoona ja raviesemete on kaartidele peidetud ka kasulikku infot sisaldavaid dokumente, mis aitavad Karlil oma missioone ellu viia.

Hiiglaslikud tasemed tähendavad mõistagi suuri distantse: enam kui poole kilomeetri kauguselt vaenlase tabamine on viiendas “Sniper Elite’is” jätkuvalt tohutult rahuldust pakkuv saavutus. Suuri kaarte innustatakse avastama lahtilukustatavate lisadega. Näiteks võid kaardilt leida lõkke, mille süütamisel saad juurde uue koha, kust tulevikus tasemele siseneda. Minul kulus iga taseme läbimiseks veidi üle kahe tunni, seega ei tasu karta, et “Sniper Elite 5” saab läbi enne, kui alatagi jõuab.

Kuul on cool

“Sniper Elite’i” keskmes on jätkuvalt täpsuslasud, mis on täpsemalt sama nauditavad kui seeria varasemates osades. Viiendas osas on tagasi ka “Sniper Elite’i” mängude DNA keskseks osaks saanud “röntgenlasud”, mis näitavad verise detailsusega, kuidas kuul (või nuga või granaadikild) õnnetu vaenlase keha hävitab.

Röntgenlasud on jätkuvalt üle võlli paisutatult brutaalsed ja tekib küsimus, kas need panustavadki mängukogemusse üldse midagi peale vägivalla glorifitseerimise? Sellest hoolimata peab tõdema, et need töötavad: kui kaardi teisest otsast teele saadetud kuul läbistab õõvastava detailsusega vastase pea (või südame või munandid), siis see paneb mängija reptiiliajus kellukese helisema. Jah, see kõik on ebavajalikult vägivaldne (ja soovi korral saab röntgenlasud ka välja lülitada), kuid jätkuvalt tohutult efektiivne.

“Sniper Elite 5-s” on röntgenefekt lisatud ka külmrelvadele, näiteks nugadele. Foto: Rebellion

Uue lisana pakub “Sniper Elite 5” võimalust relvade juppe välja vahetades muuta nende töövõimet. Näiteks on võimalik mängides lahti lukustada uusi päästikuid, relvatorusid, kabasid ja laskemoona. Relvade tuunimine ei ole pelgalt kosmeetiline, vaid võib mängupilti päris korralikult mõjutada: toru välja vahetades võid mõjutada, kui kaugelt vaenlased su snaipripüssi lasku kuulevad, ja parema sihikuga saad, noh, paremini sihtida.

Relvaosade vahetamisel on mängupildile reaalne mõju ja kõige edukamad snaiprid seda osa mängust kindlasti ignoreerida ei saa. Alati tasub ka läbi mõelda, millise relvaga missioonile lähed, kuna juppe saad vahetada ainult tööpinkidel, mille pead kaardilt ise leidma.

Kutsumata külalised

Kõige võimsamalt puhuvad uued tuuled “Sniper Elite 5” mitmikmängus. Kogu loo saab läbi mängida kahekesi koos kaaslasega. Olemas on kuni neljale mängijale mõeldud Survival Mode, kus peab võimalikult kaua ellu jääma aina suurema hulga vastaste pealetungi all.

See kõik on tore, kuid üsna tavapärane. “Sniper Elite 5” mitmikmängu muudab tõeliseks pärliks mängulaad nimega Invasion, mis loob kahe snaipri vahel eriti pingelise ja närvesööva duelli. Kas oled näinud sõjafilmi “Vaenlane väravas” Ed Harrise ja Jude Lawga? See ongi Invasion, ainult et passiivselt pealtvaatamise asemel saad sina ise olla üks vaenlase täpsuslaskurit jahtivatest snaipritest. Invasion lubab kellelgi teisel üle võrgu sinu mängu “sisse tungida” (või sul endal trügida sisse teise mängija maailma). Sa võid parasjagu läbi mängida mõnda missiooni, kui saad teate, et sinu mängu on saabunud võõras snaiper.

Invasionis muutub seni vaikselt hiilides kulgenud missioon lahingu tallermaaks. Pärast madinat saad hiilides mängu jätkata, sest mäng loob enne sissetungija saabumist uue salvestusfaili. Foto: Rebellion

Nüüd muutub olukord hetkega pinevaks kassi-hiire mänguks. Sissetungija eesmärk on sind üles leida ja teise ilma saata, sina pead ennast kaitsma ja kutsumata külalise elimineerima. Samal ajal peate te mõlemad jätkuvalt muretsema kaardil ringi patseerivate arvuti kontrollitud vaenlaste pärast. Selle kõige tulemuseks on tohutult närvikõdi pakkuv lahing ja on raske mõista, kuidas see mängulaad alles nüüd “Sniper Elite’i” jõuab.

Sätetest on võimalik ka keelata sissetungijatel sinu mängu imbumast, kuid miks sa peaksid seda tegema? Invasion sobib “Sniper Elite’i” valemisse valatult. See on nii hea, et arendajad võiksid selle kontseptsiooni ümber üles ehitada eraldiseisva videomängu. Mitte ainult et võiks, vaid ehk isegi peaks.

Üksikud kaotused rindel

“Sniper Elite 5” jätab eikellegimaale maha ka paar roiskuvat laipa. Üks neist on graafika, mis teiste 2022. aasta suurstuudiote mängudega võistelda ei suuda. Vinged visuaalid ei ole kunagi olnud “Sniper Elite’i” arendajate tähelepanu keskmes ja see trend jätkub ka nüüd. Neljandast osast on graafika oluliselt parem, kuid midagi erilist oodata ei tasu. Vahevideotes on tegelaste animatsioonid mannetud ning kaartidel ringi kõmpivad vaenlased kipuvad jääma kinni põõsastesse, seintesse ja mujale. 

Erinevad sihikud ja relvaosad mõjutavad snaipripüsside töövõimet olulisel määral. Foto: Rebellion

Mängides kohtasin ka ühte viga, mis takistas mul mängu jätkamist. Neljandal tasemel võib komistada tehnilise praagi otsa, mis ei lase edasi liikuda viienda missiooni juurde. Veebiotsing näitab, et kuigi see viga on seljatatav, kimbutab see päris paljusid mängijaid. Kõnealune viga elimineeritakse tõenäoliselt tulevikus uuendusega, kuid tasub silmas pidada, et mängus eksisteerib tõsisemat laadi praaki, mis võib kaasa tuua vajaduse kahetunnine tase algusest lõpuni uuesti läbida.

Üksikud tehnilised apsakad “Sniper Elite 5” sära siiski täielikult tuhmuma ei pane. Tegu on parima “Sniper Elite’i” mänguga, mis eales loodud. Tasemete avastamine on siiras rõõm ja poole kilomeetri kauguselt vaenlase teise ilma saatmine on jätkuvalt suurepärane. “Sniper Elite 5” suurepärane täpsuslaskmismäng, mis pakub võrratuid tasemeid ja nauditavat action’it.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.