Mängud

Uuring kinnitab: videomängude auhinnakastide ja hasartmängurluse vahel on selge seos

Auhinnakastid tekitavad jätkuvalt paksu pahandust. Foto: Mic

USAs läbi viidud uuring näitab, et videomängude auhinnakastide regulaarse kasutamise ja hasartmängusõltuvuse vahel on olemas selge seos.

British Columbia ülikoolis (UBC) korraldatud uuring viidi läbi kahes faasis. Esiteks uuriti 144 täiskasvanud Põhja-Ameerika mänguri auhinnakastide kasutamise harjumuste kohta. Teises etapis korrati sama protsessi 113 UBC tudengiga.

Uuringu aluseks võeti meetodid, millega tuvastatakse probleemseid hasartmänguharjumusi. Nii üritati leida seoseid auhinnakastide kasutajate ja hasartmängusõltlaste käitumise vahel.

Hasartmängusõltlased ja auhinnakastide kasutajad on sarnased

“Leidsime, et mida rohkem inimene kuu aja jooksul raha kulutab, seda enam suhtub ta soosivalt hasartmängurlust ja auhinnakastide kasutamist propageerivatesse teemadesse,” selgitab uuringu eestvedaja Gabriel Brooks.

Kahe testgrupi vahel leiti hulgaliselt sarnasusi. Esiteks, valdav enamus mõlemast valimist on auhinnakaste kasutanud. 88,9% täiskasvanud mängijatest ja 94,8% õpilastest on mängudes avanud vähemalt ühe auhinnakasti. Leiti ka, et 49,3% täiskasvanutest ja 60,3% noortest on vähemalt korra auhinnakastidele raha kulutanud.

Valdav osa mõlemast grupist arvas ka, et auhinnakaste saab võrdsustada hasartmängurlusega. Sellel arvamusel olid 68,1% täiskasvanutest ja tervelt 86,2% tudengitest.

Mängutööstuse üks peamisi argumente auhinnakastide distantseerimiseks hasartmängudest on olnud väide, et neist saadavaid esemeid ei ole ole võimalik rahaks teha, seega ei saa tegu olla hasartmängurlusega. Samas, uuringu käigus selgus, et paljud mängijad on siiski suutnud auhinnakastide sisu eest raha teenida.

27,8% täiskasvanutest ja 39,7% õpilastest väitsid, et olid maha müünud kas auhinnakasti või sealt saadud virtuaalse eseme. Lisaks teatasid 18,1% täiskasvanud mängijatest ja 25,9% tudengitest, et olid auhinnakastide müügist teeninud kasumit.

Teemat on vaja rohkem uurida

See kõik tähendab, et antud vastustest lähtuvalt on auhinnakastide kasutajate käitumine sarnane inimestega, kellel on probleeme hasartmängudega. Brooks nendib küll, et ainuüksi sellest uuringust ei piisa seadusmuudatuste algatamiseks ja vaja on läbi viia veel uuringuid, eriti auhinnakastide mõjust lastele.

Küll aga tehakse uuringus ettepanek panna auhinnakaste sisaldava mängu karbile vastav märgis või lisada mängijate kontodele funktsioon, mis takistaks neil auhinnakaste ostmast.

Viimasel ajal on auhinnakastide vastane kampaania hoogustunud nii mängijate seas kui ka riiklikul tasandil. Pärast “FIFA”, “Star Wars Battlefront II” ja teiste mängude mikromaksete ümber tekkinud furoori on näiteks Taani ja Belgia asunud ka seaduslikult auhinnakaste reguleerima.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.