Hasartmängusõltlased ja auhinnakastide kasutajad on sarnased
“Leidsime, et mida rohkem inimene kuu aja jooksul raha kulutab, seda enam suhtub ta soosivalt hasartmängurlust ja auhinnakastide kasutamist propageerivatesse teemadesse,” selgitab uuringu eestvedaja Gabriel Brooks.
Kahe testgrupi vahel leiti hulgaliselt sarnasusi. Esiteks, valdav enamus mõlemast valimist on auhinnakaste kasutanud. 88,9% täiskasvanud mängijatest ja 94,8% õpilastest on mängudes avanud vähemalt ühe auhinnakasti. Leiti ka, et 49,3% täiskasvanutest ja 60,3% noortest on vähemalt korra auhinnakastidele raha kulutanud.
Valdav osa mõlemast grupist arvas ka, et auhinnakaste saab võrdsustada hasartmängurlusega. Sellel arvamusel olid 68,1% täiskasvanutest ja tervelt 86,2% tudengitest.
Mängutööstuse üks peamisi argumente auhinnakastide distantseerimiseks hasartmängudest on olnud väide, et neist saadavaid esemeid ei ole ole võimalik rahaks teha, seega ei saa tegu olla hasartmängurlusega. Samas, uuringu käigus selgus, et paljud mängijad on siiski suutnud auhinnakastide sisu eest raha teenida.
27,8% täiskasvanutest ja 39,7% õpilastest väitsid, et olid maha müünud kas auhinnakasti või sealt saadud virtuaalse eseme. Lisaks teatasid 18,1% täiskasvanud mängijatest ja 25,9% tudengitest, et olid auhinnakastide müügist teeninud kasumit.
Teemat on vaja rohkem uurida
See kõik tähendab, et antud vastustest lähtuvalt on auhinnakastide kasutajate käitumine sarnane inimestega, kellel on probleeme hasartmängudega. Brooks nendib küll, et ainuüksi sellest uuringust ei piisa seadusmuudatuste algatamiseks ja vaja on läbi viia veel uuringuid, eriti auhinnakastide mõjust lastele.
