“Pokemon GO” levis Tallinnast kaugemale ja jõudis ka kõige väiksematesse Eesti kohtadesse. Ma nägin seda oma silmaga, kuna viie aasta eest ei toonud mulle veel leiba lauale pokemonidest kirjutamine, vaid giiditöö, mis viis mind mitmetesse kohtadesse üle Eesti.

Valgas oleks telefonide külge kleebitud poistekamp korra peaaegu mu bussi ette jooksnud. Helme liivakoobaste parklas torises üks kohalik suvitaja, et kehva levi tõttu jääbki haruldane pokemon püüdmata. Ühe väikese Põhja-Eesti linnakese kõrtsis eelistas teenindaja turistide söötmise-jootmise asemel hoopis oma pokemonide varasalve täiendada.

Kuid 2016. aasta suvel selline kesine teenindus turistides suuremat meelehärmi ei tekitanud, sest nemadki olid ju ametis pokemonide püüdmisega. Katsu sa rääkida kambale välismaalastele Viljandi ordulinnuse suursugusest ajaloost, kui seal samas põõsas luusib ringi üks eriti haruldane Pikachu!

Muide, turistide sõnul olevat Riias olnud oluliselt paremad pokemonid kui meil siin Eestis. Küllap aitab see seletada, miks vahel Lätis tööpäeva lõpetades vaatas mulle seal vastu juba tuttav pilt: ka lõunanaabreid oli tabanud totaalne pokemonide maania.

Aja jooksul mõistagi eestlaste tohutu “Pokemon GO” lembus vaibus ja elu loksus harjumuspärasesse rütmi tagasi. Ei tasu aga eeldada, et viis aastat hiljem on tegu välja surnud mänguga: “Pokemon GO” käive ulatub viie miljardi dollarini. Alates ilmumisest on kasutajad igal aastal mängu alla matnud keskmiselt miljard dollarit. “Pokemon GO” ei ole kuskile kadunud ja kuigi me ei pane seda enam nii palju tähele, siis ka viis aastat hiljem ei näita selle populaarsus hääbumise märke.

Mängu püsivusele on kaasa aidanud regulaarsed uuendused ning ka kiire koroonapandeemia oludega kohanemine, mis võimaldas “Pokemong Go-d” mängida kodust lahkumata. Nii et puhu sünnipäevalapselt tolmukiht pealt ära, pane “Pokemon GO” uuesti tööle ja vaata, mis on vahepeal muutunud. Kes teab, äkki näed naabrimehe peenral mõnda eriti prisket Pikachud, mille lihtsalt peab kinni püüdma.