Sandy Kominsky on kunagine edukas näitleja, kes nüüd Hollywoodis näitlemistunde annab. Kui tema parima sõbra abikaasa aga vähki sureb, hakkavad mõlema mehe peas keerduma keerulised mõttekäigud, mille võiks ehk kokku võtta lausega: “Mis on siis ikkagi kõige selle point?”

https://www.youtube.com/watch?v=TjuOTlf5Jb0

Ehkki see sisukirjeldus kõlab veidi tuttavalt, siis, noh, nii see ongi. AGa teate, see kõik on paganama hästi tehtud. Sari kulgeb enam vähem mõnusa tempoga, dialoogid tilguvad meeste eneseirooniast, ja tegelikult on kõige selle sees ka oma elufilosoofiad, nagu ikka.

Natukene nagu pehmode ja seenioride klassikokkutulek, aga ikka naljakas. Olgu see isa vajadus oma narkosõltlasest tütar jälle võõrutusravile saata, ehkki tibi seda sugugi ise ei soovi, või viis oma võlgadest vabaneda, see kõik on lõbus, ja samas ka veidi traagiline, tuues naerumuginad alguses kusagile sinna südame kohale ja lükates nad siis mingi hetk kajakale sarnanevate pahvatustena tuppa laiali. “Päris hea!”

Jah, see pühapäeva õhtu möödus Kominsky meetodi saatel. Närvikõdi see ei paku, aga kilo jäätist või purgi nutellat võib küll kaissu võtta. Täpselt selline muhe, mahe ja sõbralik.

Vaadake, ja tekibki selline heasoovlikus kõigi pruunides pintsakutes vanameeste vastu, kes avastavad, et nad millegi pärast tavaliste asjadega enam hakkama ei saa. Kusjuures kas nad ikka on ise selles süüdi?