See võiks olla nii pagana hea!

On üks väga kindel põhjus, miks ma lootsin, et “Wu Assassins” võib olla märulifännile parim asi pärast viilutatud leiba. See põhjus on Indoneesia võitluskunstivõlur Iko Uwais.

Uwais ei ole võib-olla kohalikule filmifännile tuntud nimi, kuid märulifännidele peaks ta olema väga hästi tuttav. Ta on näitleja, koreograaf ja võitluskunstiekspert, kes on kaasa teinud parimates märulifilmides, mis viimase kümnendi jooksul vändatud: “The Raid” ja “The Raid 2”.

Hea lugeja, kui sa pead märulitest kasvõi natukenegi lugu, kuid elu on sind kohelnud nii julmalt, et sul on “The Raidi” filmid veel nägemata, siis tee endale teene ja vaata need ära. Need filmid on klass omaette. Võitlus-stseenid on kiired, võrratult läbi mõeldud ja hästi lavastatud. Sa ei näe ülemakstud musklimägesid, kes üksteise suunas umbropsu rehmavad, vaid oma ala proffe viljelemas reaalseid idamaade võitluskunste.

Näiteks see stseen on pärit esimesest “The Raidi” filmist. Too politseimundris härrasmees, kes pahadele korraliku ketuka annab, on Iko Uwais.

Sellist liikuvust ja koreograafiat suudavad matkida väga vähesed Hollywoodi kassahitid. See on kiire, läbi mõeldud ja piinliku täpsuseni väljamõõdetud action. Vägivald ja seintele pritsiv ketšup ei ole tegelikult üldse oluline, vähemalt minu jaoks mitte. Loeb stiilipuhtus ja sooritus ning selle eest saab Iko Uwais minult kindlalt 10 punkti.

“Wu Assassinsis” on liiga vähe “The Raidi”

“Wu Assassins” võinuks olla võrratu märuliseriaal, kui Iko Uwaisil oleks lastud teha seda, milles ta on nii pagana hea. Selle asemel veetakse vaataja pärast tugevat avangut läbi vaevu vettpidava süžeemülka, seltsiks pinnapealsed ja igavad tegelased.

Sarja keskmes on Uwaisi kehastatud kokk Kai, kellele pärandatakse vastu tema tahtmist müstilise Wu salamõrtsuka positsioon. Tema ülesanne on üles leida ja mättasse lüüa 5 üleloomulike võimetega ja väidetavalt kurja Wud, kes esindavad erinevaid alkeemilisi elemente. Alistama peab tule, vee, metalli, maa ja metsa Wud.

Paberil tundub, et selle kontseptsiooni taga võiks olla peidus hulgaliselt Uwaisi kvaliteedimärgiga nauditavat kismat, kuhu on sisse segatud törts üleloomulikke võimeid. Kuid seda kätši on seriaalis üllatavalt vähe ja pigem veedavad vaatajaid aega Kai lohakalt kirjutatud sõprade-tuttavate seltsis. Draamal on märulifilmides kindlasti oluline koht, kuid “Wu Assassinsi” draama tundub pea igal hetkel üleliigne.

Kuid nende klišeehõnguliste tegelaste seltsis tatsutakse laisalt ühe episoodi juurest järgmise suunas ja räägitakse lugu, mis kunagi täielikult tööle ei hakka. Kui keegi ikka otsustab “Wu Assassinsile” võimaluse anda, siis soovitan teeselda, et märuli asemel on tegu tragöödiaga, mille keskmes on metsa Wust Šoti gängster. Tema lugu on teiste seriaali tegelastega võrreldes vaieldamatult kõige huvitavam.

Vaata “The Raidi”!

Ma tean, et seda sai juba varem öeldud, aga see lihtsalt väärib veelkord kordamist. “Wu Assassins” ei ole kohustuslik vaatamine, aga “The Raidi” filmid on ühed parimad märulid, mis eales valmis vändatud. Vaata need ära!

Kui sa pole ikka veel veendunud, et “The Raid” on sinu aega väärt, siis all näed klippi teisest filmist. Tegu on ühe võttega üles filmitud tagaajamis-stseeniga, kus kaamera alustab sõitvast ja kaklevaid inimesi täis Autost Number 1, siis liigub aknast välja Autosse Number 2, et filmida mööda kihutavat Autot Number 3. Liigu videos umbes 4:20 juurde ja vaata ise.

Ning ei, tegu ei ole stuudios kokku lõigatud ja arvutigraafika abil loodud stseeniga. Autode istmeteks maskeeritud operaatorid liigutasid kaamerat ühest masinast teise. Päriselt ka.