Kuna ma korea keelt ei räägi, siis ei saa ma jutust aru, aga subtiitrid aitavad hädast välja. “Designated Survivor: 60 Days” ei ole päris üks-ühele sama originaaliga, vaid selle lugu on pandud sobituma Koread vaevavate probleemide ja pingetega.

Huvitav on näiteks see, et kui USA versioonis esitleti paaris episoodis fiktiivseid naaberriike Hiina ja Venemaa läheduses oleval poolsaarel, siis korealaste omas on konkreetselt tüliõunaks Põhja-Korea. Ehk ei mingit poliitilist korrektsust, mida võiks eeldada.

Tore on see, et korealased ei ole mitte lihtsalt teinud enda näitlejatega USA seriaalist koopiat, vaid on sobitanud sinna Lõuna-Koread vaevavaid probleeme ja muid põnevaid riigile omapäraseid asju.

Korealaste seriaalis on ka üks naljakas eripära. Seal on märgata varjatud reklaami. Just varjatud seetõttu, kuna üldjuhul informeerib Netflix episoodi alguses, kui episood sisaldab product placement reklaame.

Vähemalt kõnealuse seriaali puhul ei ole ma seda märget näinud, küll aga kasutavad kõik Samsungi telefone ning peategelane sõidab Hyundai Kona elektriautoga ja demonstreerib väga koomilistel viisidel auto erinevaid funktsioone. Samsung ja Hyundai on mõlemad Lõuna-Korea firmad.

Veel üheks eripäraks on see, et kui ameeriklaste seriaali kestvus ei olnud kindlalt paika pandud, on seriaali nimes olev 60 päeva viide sellele, et peategelase seiklused kestavad täpselt 60 päeva. Üks on kindel, just selle seriaali tõttu on mul tekkinud Lõuna-Korea vastu senisest suurem huvi.

Muide, kas teadsid, et Netflix andis just teada, et “Designated Survivorist” ei tule neljandat hooaega?