Tagantjärele tarkusena tõdes PPA pressiesindaja Kristjan Lukk Geeniusele, et politsei antud kirjalik kommentaar saatetegijatele ei olnud päris täpne. Kuid miks ei soostunud politseinikud kaamerate ees teemat avama? Lukk väitis, et kuna PPA-le tundus, et esitatavad küsimused olid konkreetsete menetluste põhised, siis on neile pädev vastama lennuamet, mitte politsei. 

Kuigi saatest tuli välja, et politseil on üsna piiratud võimalused akende taga lendavate droonide tabamiseks, siis Lukk lükkas Geeniusele antud intervjuus ümber saates esitatud väite, et politsei ei saa kirjeldatud olukordades midagi teha. 

“PPA-le on päris mitu korda teada antud, kui droon on kellegi akna taga lennanud. Patrullid on käinud seda kontrollimas, kui oleme lennutaja tuvastanud ning kui see väärib menetlust, siis fikseerime info ja edastame selle lennuametile. Kui see ka menetlust ei vääri, kuid olukord päris okei ei ole, siis politseinik siiski suhtleb drooni lennutajaga. Kui inimest häirib lendav droon, siis peaks kindlasti häirekeskusesse helistama kuna märge jääb siis maha. See ei tähenda, et alati menetlus algatatakse, kuid informatsiooniga siiski tehakse midagi,” ütles ta.

Telesaates mainiti sedagi, et lähitulevikus tekib drooniregister, kus saab konkreetse lennumasina viia lennutajaga kokku ning koos sellega hakkavad kõik droonid kandma nii-öelda elektroonilist registritunnust, mida saab maapealsete seadmetega tuvastada. Lukk ei osanud öelda, kas ja kuidas lahendatakse registri valmimise korral järelevalve kuna see küsimus on lennuameti pädevuses.