Tänaõhtune “Laser” võtab ette protokollid, sisejuurdluse dokumendid ning paneb detailid ajajoonele, et aru saada, mis läks tol ööl valesti ja kes vastutab, et noor mees vaid kolm ja pool tundi hiljem politsei arestikambrist surnuna leiti.
“Meie põhiteema kõikidel üritustel ja festivalidel on see, et kui inimene on uimas, siis me ei jäta seda inimest üksinda,” sõnas Tervise Arengu Instituudi vabatahtlik Marit Oja, kes käis sel suvel kokku seitsmel nädalavahetusel üritustel või festivalidel, et pakkuda seal narkokahjude vähendamise teenust.
Oja sõnul kasutavad kaks kolmandikku peokülastajatest keelatud aineid. Reovee uuringud näitavad, et nädalavahetustel tõuseb Eestis hüppeliselt narkootiliste ainete tarvitamine. MDMA, ecstasy, kokaiin, amfetamiin ja kanep on täiesti tavaline peokultuuri osa. Neid tarvitab iga neljas täiskasvanu ja iga kolmas noor. Kui midagi peaks tarvitamise käigus juhtuma, on tõenäoliselt kiirabi esimene koht, kust abi otsitakse.
“Laser” töötab läbi kiirabi töötajale mõeldud tegevusjuhendi, mille on koostanud Kiirabi liit. Sellest leiab narkoteemade kohta vaid napi tabeli ja neli rida. Tekis küsimus, kas kiirabi teab, kuidas erinevad ained kehas käituvad.
“Ma võin teile kinnitada, et kiirabitöötaja tunneb ära, kas inimesel on eluohtlik seisund või ei ole,” selgitas Tallinna Kiirabi peaarst Adlas. “Meil ei viida läbi eraldi amfetamiinikoolitusi. Üldmeditsiiniline koolitus, arstid-õed on tervishoiukõrgkoolist ja küllap neile räägitakse seal ka meelemürkidest.”
“Ta suri, kuigi oleks võinud abi saada,” oli surnud poisi isa pettunud.
“See on mürk, mida te tarvitate,” kommenteeris Adlas. “Ma usun, et enamus inimesi on korra kuulnud, et see, mida te tarvitate, on ohtlik teie tervisele. Kas me peaksime siis praegu olema väga üllatunud, et see oht on realiseerunud?”
