Televaatajateni jõuab doksari kurikuulsatest krüpteeringutest ja nende murdjatest

Sari on eetris neljapäeva õhtutiFoto: Viasat History

Televaatajateni jõuab täna uus dokumentaalsari “Koodi murdmine”, kus harutatakse lahti šifreid, mis pärinevad erinevatest allikatest.

Sarjas avatakse lugusid alates kummalistest iidsetest märgistustest kuni salajasi sõnumeid peitvate näiliselt juhuslike numbriteni, end võõra nime taga varjavate spioonide ja ebaseaduslikult tegutsevate kurjategijateni.

Nii paljastatakse vaatajatele maailma kuulsaimad – ja ka kurikuulsaimad – salakoodid. Viasat History lisas sarjatutvustusse ka mõne näite dokumentaalis kajastatavatest koodidest ja nende murdjatest:

Äärelinna ema, kes kukutas maffia

1920. aastatel tõusid keeluseaduse tõttu võimule gängsterid nagu Lucky Luciano, Bugs Morane ja Al Capone. Nende ebaseaduslikul alkoholikaubandusel põhinevad kuritegelikud impeeriumid ehitati vaenlaste laipadele. 1926. aastaks toimus kogu Ameerikas igal aastal üle 12 000 mõrva. Mõrvade arv suurlinnades tõusis 78%.

Tänavatel möllas sõda ning selle suurim relv oli salakood. Capone ja tema kaaskond saatsid igal aastal kümneid tuhandeid kodeeritud sõnumeid, mis võimaldasid mafioosodel salakaubavedajatega suhelda. Need sõjaväeliste šifritega samaväärsed salakoodid muutusid tihti, tehes politseile pidevalt lisatööd.

Selle koodi murdis lõpuks noor naine ja kahe lapse ema Elizabeth Friedman. Tema relvastusse kuulusid vaid paber ja pliiats. Lisaks sellele ei olnud naine ülikooli lõpetades koodidest ja šifritest kuulnudki, kuid tal oli mustrite ja keelte analüüsimiseks loomulik anne.

Kui Ameerika Ühendriigid astusid esimesse maailmasõtta, kutsus merevägi naist Saksamaa kodeeritud sidet lahti murdma, pärast sõda aga palus rannikuvalve naiselt abi maffia salakaubaveopaatide kasutatud koodide dešifreerimisel.

Rannikuvalve oli niivõrd meeleheitel, et lubas Elizabethil kodust töötada, et naine saaks oma kahe väikese lapsega tegeleda. Selline “kodukontor” oli 1920. aastatel enneolematu.

Salakaubavedajad suhtlesid raadioside teel ning nii selle allikale kui ka vastuvõtjatele oli peaaegu võimatu jälile saada. Need raadioülekanded hõlmasid veidi muusikat või tumma tooni, millele järgnes numbrijada ettelugev närviline naisehääl.

Need koodid muutusid pidevalt, kuid tänu oma loomulikule andele õnnestus Elizabethil vaid kahe kuuga murda lahti kahe aasta jagu kogutud salasõnumeid: ta nägi paate, nende marsruute ja sõiduaegu.

Kahe aastaga dekodeeris ta enam kui 10 000 sõnumit, mida kasutati hiljem Al Capone’i impeeriumi seostamiseks alkoholi smugeldamisega ning see aitas lõpuks impeeriumi lõhkuda.

Kas sodiaagimõrvari juhtumis on 50 aastat hiljem saabunud läbimurre?

Sodiaagimõrvar – kelle hingel oli aastatest 1968–1969 vähemalt viie inimese surm – jäigi kinni nabimata. Mees saatis San Francisco erinevatele ajalehtedele kodeeritud sõnumiga kirju ja nõudis, et ajalehed neid sõnumeid avaldaksid, lubades vastasel juhul veelgi rohkem inimesi tappa.

Pärast koodide avalikustamist tulid politseile koodide dešifreerimisel appi sajad amatöörkoodimurdjad. Mõrvari krüptilistes sõnumites asendati iga täht salajase sümboliga ning koodimurdjad kahtlustasid, et Sodiaagimõrvar kasutab suurte Rooma juhtide, näiteks Caesari kasutatud koodi üht variatsiooni.

Kuid mees ei asendanud lihtsalt iga tähte sümboliga: Sodiaagimõrvari koodis oli üle kahe korra rohkem sümboleid kui tähestikus tähti. Koodi murdsid lõpuks kaks ristsõnahuvilist, kes rakendasid samu tehnikaid, mida kasutati teise maailmasõja aegse kuulsa Enigma koodi murdmiseks. Ent see sõnum ei aidanud politseil tuvastada tapjat, kes saatis hiljem ühe veelgi keerukama sõnumi.

See sõnum sisaldas üheksat sümbolit rohkem kui esimene ja oli lühem, andes seega vähem võimalusi mustrite leidmiseks. Hiljem saatis mõrvar üha rohkem politseid mõnitavaid ning nõudmisi ja hoiatusi sisaldavaid koode ja kirju. Need koodid jäidki murdmata ning 1974. aastal kadus Sodiaagimõrvar jäljetult.

2020. aastal aga ründas amatöörkoodimurdjate meeskond taas Sodiaagimõrvari teist koodi, kasutades tarkvara, mida 1970. aastal olemas polnud. Nad kahtlustasid, et mõrvar mitte ainult ei loonud, vaid ka segas sümboleid, kasutades ainult talle teadaolevat mustrit.

Meeskond üritas kasutada tapja saadetud kodeerimata kirja lähtepunktina ja töötada sealt tagurpidi, et taastada kirja põhjal mõrvari algne šiffer. Seda nimetatakse pöördprojekteerimiseks. Tarkvara genereeris krüpteeritud tekstist 650 000 võimalikku versiooni ning üks neist paljastas lõpuks mustrid.

Ehk 50 aastat hiljem õnnestus neil Sodiaagimõrvari teine kood murda. Tapjale lähemale see neid aga ei viinud, sest kiri kordas lihtsalt eelmist sõnumit selle kohta, kuidas mees tapmist naudib. Seega käib jaht edasi.

Sodiaagimõrvari koodid on vaid mõned näited kuulsatest šifritest, mida saab sarjas “Koodi murdmine” näha. Teiste seas paljastatakse ka külmas sõjas ning Jaapani vägede poolt enne Pearl Harbori ründamist kasutatud koodid ning viimaks inimkonna suurim ja vanim šiffer: DNA.

Uus dokumentaalsari esilinastub alates 6. oktoobrist neljapäeviti kell 22.00 Viasat History kanalil.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.