Filmis oli hoogsust ja näitlejameisterlikkust
Positiivsed asjad kõigepealt. Filmi puhul meeldis mulle eelkõige, et see ei jäänud venima, ent oli siiski kergesti jälgitav. Tegevus hakkas kohe pihta ja hoogsus jäi püsima kuni filmi lõpuni. Tihti kipuvad filmides liiga pikaks minema näiteks traagilised minevikku vaatavad ja tegelase taustalugu avavad kaadrid, kuid Kate’i minevikku avati läbi kiirete ja lühikeste flashback’ide, mis andsid juhtunu kohta täpselt nii palju infot, kui vaja oli.
Tagasivaatavad kaadrid olid ka hoolikalt läbi mõeldud ning nendesse oli peidetud nüansse, mis ka hiljem filmis uuesti mängu tulid. Näiteks ütles Kate’i oma hoole alla võtnud ja palgamõrvariks koolitanud Varrick tüdrukule ühes tagasivaate kaadris, et kui inimest kõhtu tulistada, sureb too piineldes ja teab, et lask oli isiklik. See mõtttetera püsib Kate’il filmi lõpus meeles.
Lisaks võib kiidusõnu jagada näitlejatöö kohta. Kate’i rollis astub üles Mary Elizabeth Winstead, kes karakteri väga usutavalt edasi annab. Surmasuus killer babe’i (nagu üks tegelane teda filmis nimetab) mängimine tuleb tal hästi välja ning kordagi ei tekkinud tunnet, et ta oleks kuskil ülemänginud või vastupidi endast liiga vähe andnud. Sama usutavalt mõjub ka Varrickit kehastanud Woody Harrelson, kes tegelase ekraanil läbimõeldult ellu toob.
Filmi kõige nooremat tegelast kehastab 17-aastane Miku Martineau, kes samuti rolliga edukalt hakkama saab. Martineau tegelaskuju Anit tutvustatakse vaatajatele juba filmi esimestel minutitel, mil Kate tapab tüdruku silme ees tolle isa. Kümne kuu pärast kohtuvad Kate ja Ani uuesti ning seekord ajab Kate taga Ani onu.
Martineau annab edasi nii teismelise mässumeelset poolt kui ka muret selle pärast, mis temast saab ja kes temast hoolib. Orvuks jäänud Ani hakkab küll esialgu Kate’ile vastu, näidates talle keskmist sõrme ja teda hooraks kutsudes, ent peagi tekib tal naise vastu sümpaatia. Tüdruku elus pole kedagi, kes talle tähelepanu pööraks ning vaimustus Kate’ist ja tema iseseisvusest on kerge tulema. Ani ei karda peagi ka ise relva haarata ja eks teeb see filmi omajagu traagilisekski – nii Kate kui ka Ani saavad juba enne täiskasvanuikka jõudmist mõrtsukateks.
Originaalsusega üllatamine jäi vaid ürituseks
Kuigi näitlejatöö oli hea ja kaadrid hoogsad, tekkis siiski kohati tunne, et seda kõike on juba nähtud ning tahaks midagi uut ja üllatavat. Palju veriseid kaadreid, autodega kihutamine, tagaajamine – kõik, mis igas märulifilmis olemas on. Tõsi küll, mõned kaadrid olid erakordselt vägivaldsed ja isegi vastikust tekitavad (nuga läbi näo, grillile surutud pea jne), kuid see pole miski, millest piisaks, et aidata filmil esile tõusta. Vaja oleks huvitavat sisu.