49 protsenti inimestest arvab, et inimesed peaksid tsenseerima eelkõige iseennast ja on vastutavad selle eest, mida nad räägivad. 26 protsenti arvab, et avaldatud kommentaaride eest peaks vastutama keskkond, kus neid avaldatakse. 17 protsendi inimeste hinnangul võivad kõik rääkida mida iganes soovivad.

„Probleem ei ole kommenteerimises, vaid vihakõnes ja laimus,“ ütleb saates ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Heidit Kaio. „Kõige lihtsam on tegeleda kommentaaridega, kus on labane sõim. Robot püüab „m…“ ja „l…“ ja teised sõnad küllalt kergelt kinni. Oluliselt keerulisem on tegeleda laimuga ja väidetega, millel pole mitte midagi pistmist tegelikkusega.“

Advokaat Robert Sarv, kes on paljude avaliku elu tegelaste esindaja seoses internetisõimuga, soovitab hoolikalt mõelda, mida öelda: „Hüvitisi on välja mõistetud isegi sõnade „peast soe“ eest.“

Üks asi on vihane ja solvav kõne, hoopis teine asi on vägialla muutumine sõnast teoks. Füüsilise rünnaku ohvriks langenud LGBT+ aktivist Anette Mäletjärv tõdeb saates, et vihakuritegudeni viib vihaste väljaütlemiste normaliseerimine. “Kui Jüri Ratas kutsus EKRE koalitsiooni moodustama, siis ma sain hommikul seda uudist lugedes paanikahoo.”

„Esse“ on Kanal 2 eetris igal kolmapäeval kell 21.30.