Uudis

Kuhu kadusid pooled “Reporteri” vaatajad? Ju neil sai kannatus otsa

Ehkki Reporter sai sügisel endale üliuhke ekraani, millega saaks igasugu kavalaid green-screeni trikke teha, sõidab operaator vaimuvaeselt lihtsalt saatejuhi teksti ajal vasakult paremale ja paremalt vasakule. Foto: Ekraanitõmmis.

Viimase aastaga on “Reporteri” vaatajate arv kukkunud kolmandiku võrra, kahe aastaga aga suisa kaks korda. Sellest aastast poole tunni võrra pikemaks venitatud uudistemagasin paneb vaatajate kannatuse korralikult proovile.

“Kas omavalitsuste linna- ja vallalahed on poliitpropaganda või infomaterjal?” Seda vaatajaküsimust esitab “Reporter” oma saates viis korda, saateks Singer-Vingeri laul “Massikommunikatsioon”. Kui poliitkommunikatsiooni puhul öeldakse, et korruta oma sõnumit nii kaua, kuni endal süda pahaks läheb, sest alles siis hakkab esimestele inimestele kohale jõudma, siis vaatajaküsimus iga 15 minuti tagant ajab teleri ees öökima ja paneb haarama puldi järele.

Sama on teinud viimase aasta jooksul ligi kolmandik vaatajatest. Kui eelmise aasta oktoobris oli Kantar Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu järgi “Reporteril” veel 92 000 vaatajat, siis selle aasta oktoobriks on neid järel 68 000. “Sula” põhjuseid on mitmeid.

Teletoppi pole enam üldse asja

Sellest aastast alustab “Reporter” saatega kl 18:30. Loodeti sama raha eest pool tundi rohkem saadet saada, kuid tulemuseks saadi lahjendatud supp nii saatest kui ka vaatajanumbrist. Kui vanasti sattus “Reporter” sageli TOP 10 saadete hulka, siis nüüd ei leia teda enam TOP 20-stki!

Esiteks peab arvestama sellega, et ajavahemikul 18:30-19:00 ongi vähem inimesi teleri ees, sest kõik ei ole veel koju jõudnud. Kui kogu saate vaadatavusse liita ka vähemate vaatajatega pooltund, siis vaatajanumber kahanebki. Kuid see pole ainus “Reporteri” hädade põhjus.

Vabalevist kadumine pani põntsu

Vaatajate langus sai alguse juba 2017. aasta sügisel, mil erakanalid kadusid vabalevist. Ehkki protsentuaalselt enamik televaatajaid tarbib teleteenuseid telekomi kaudu, siis lojaalsed seeniorvaatajad olid ja on vabalevis ning vaatavad sealt siiani vabalt saadaval olevat ETV-d.

Kanal 2 ja TV 3 vabalevist lahkumise järel vahetasid osa televaatajad, kes soovisid neid kanaleid edasi jälgida ka teenusepakkujat. Pakkuja vahetusega tuli lisaks Kanal 2-le ja TV 3-le “boonusena” kaasa veel suur hulk kanaleid ning samuti järelvaatamise võimalus.

Reaalne kadu: 100 000 vaatajat!

“Reporter” on kaotanud osa oma vaatajaid samal ajal eetris olevatele “Ringvaatele”, kuid kõige enam on sellel ajavahemikul vaatajad hakanud oma aega panustama hoopis erinevate saadete järelvaatamisele.

“Ringvaade” on viimased seitse aastat stabiilselt oma vaatajat hoidnud ning kindlustanud sellega endale võidu ajavahemikus 19-20. Kui “Ringvaade” kümme aastat tagasi alustas, laiutas “Reporter” seal täiega, neil oli siis tervelt 172 000 vaatajat.

ETV-l oli samas vööndis vastu panna 36 000 silmapaari. Kümne aastaga on niisiis “Reporter” kaotanud 100 000 vaatajat, osad neist kindlasti “Ringvaatele”, kes paari aastaga vaatajate poolehoiu võitis.

Kui saadete autoritel ja tootjatel on huvitav jälgida, kes mingil ajahetkel kõige enam vaatajaid saab, siis telekanal vaatab hoopis share’i ehk seda, kui suur protsent sel hetkel telerit vaatavatest inimestest õnnestub oma kanalile meelitada.

Share on oluline reklaamimüügis ja tegelikkuses võistlevad siin erakanalid omavahel. Mida ETV teeb, pole siin reklaami seisukohalt oluline.

Saade analüüsivõimetule inimesele?

Sihtgrupis 18-49-aastased vaatajad käib võitlus Kanal 2 ja TV 3 vahel. See tähendab, et kell 19-20 ehk eelprime-time’is on oluline, kumb meelitab enim noori teleri ette ja suudab neid ka prime-time’i ajal ehk kell 20-22 enda juures hoida.

Siin on oluline, et “Reporter” oleks atraktiivne saade 18-49-aastastele. Saate sisu aga näitab, et saade on ammu kaotanud oma sihtgrupi. Vaadates võiks arvata, et see on tehtud maal elavale töötule, hariduseta ja ambitsioonideta inimesele, kel puudub igasugune analüüsivõime.

Miskipärast arvab “Reporteri” toimetus, et nende vaatajaid huvitavad liiklusuudised ja krimi. Krimisaadete vaadatavus oli tipus 90ndatel ja on koos ühiskonna rahunemisega tasapisi, kuid järjekindlalt kahanenud. Liiklusuudiseid ja roolijoodikuid on aga pillutatud mitmesse loosse läbi saate.

Seda ma olen juba näinud!

Teaser ehk “saates tulekul” tekitab “Reporteris” aga tõelise “aaaagggghhh, ma olen seda juba näinud!”-efekti, sest samas sõnastuses, sama pildi, sama taustamuusika ja tsitaatidega klippe mängitakse saates neli korda.

Õrritusklipp on kahtlemata vajalik, et vaatajat meelitada 8-minutilist reklaamipausi vastu pidama ja pärast seda ka saadet edasi vaatama, kuid hea teaser on alati eelmisest erinev, teistsuguse ülesehituse, uute tsitaatide ja uue meeleolumuusikaga.

Ega teaser üksi muidugi head saadet ei tee, teemad peavad ka paeluvad olema. Pooleteist-tunnise saate ülesehitus peaks olema hoopis teine kui tunniajase puhul. Esiteks on naiivne loota, et iga päev juhtub Eestis nii palju asju, et saate saab täita 2-3minutiliste või pikemate teemade puhul 6-minutiliste lugudega.

Teiseks, 1,5-tunnise saate puhul peaks vaatama, et huvitav lugu satuks nii saate algusesse, lõppu, kui ka kella 19 ajale, mil alustavad ka konkureerivates kanalites “Ringvaade” ja “Seitsmesed”.

Praegune “Reporter” on lihtsalt pikaks venitatud vana “Reporter” ja see on oi-oi kui tüütu. Vanasti jälgis “Reporteri” produtsent Ivar Vigla live’is, mis toimub konkureerivates kanalites ja otsustas selle järgi, mis lugu järgmisena “Reporteris” eetrisse läheb.

Vigla power on aga lahtunud ja tundub, et ta püüab Eesti Meedia juhtkonnale lihtsalt mitte jalgu jääda.

Loo autor tänab uuringufirma Kantar Emorit koostöö eest. 

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.