Elisa blogi

Spioonisarja “Reetur” idee autor Andres Anvelt: midagi sellist toimub luuremaailmas iga päev

Andres Anvelt on kui hunt kriimsilm, kes tegeleb väga paljude asjadega. Ta on suhtekorraldaja, rahvusvaheline julgeoleku ekspert, stsenarist, autor ja ühe eesti populaarseima podcasti “Eesti roimad” saatejuht. Peale selle on ta endine siseminister, justiitsminister ja Keskkriminaalpolitsei juht. Põhinedes töökogemusele on Anvelt kirjutanud stsenaariumeid ja konsulteerinud filmitegijaid.

Muuhulgas on ta sarja “Reetur” idee autor ja stsenaariumi konsultant. Rääkisime endise siseministriga, kuidas sarja idee sündis, mis uuel hooajal ees ootab ja millised on sarja seosed tõestisündinud lugudega riigireetmisest. 

Riigireetmine ei toimu vaid sarjades

Sarja “Reetur” idee sündis aastaid tagasi kohvilaua taga. Elisa TV sisuhankejuht Toomas Ili pakkus välja, et Elisa Eesti võiks tulla välja originaalse ajaloolise fiktsiooniga ja Anveltil oli idee juba peas küpsemas. Kui esimene hooaeg oli põhines paljuski Eesti esimesele luureskandaalile, mille kaugeks eelkäijaks oli Herman Simmi lugu, siis teises hooajas on palju rohkem fiktsiooni. Anvelti sõnul pole vaataja jaoks dokumentalism piisavalt köitev: “Nagu looks James Bondi – kindlasti on midagi päriselt toimunud, aga inimesel oleks igav, kui ta lihtsalt loeks arhiivmaterjali.”

“Reeturi” teise hooaja tegevus toimub eelmisest mitukümmend aastat hiljem. Ajajärk toodi tänapäeva, et saaks sisse tuua sündmuseid, mis toimusid viisteist, viis või alles paar aastat tagasi. “Tänapäev on vähem pretensioonikas. Tehnika on modernsem, luuretehnoloogiad on tänapäevasemad ja riigireetur Alfred Vint täidab uusi ülesandeid. Enam ei pildistata toimikuid, vaid tegevus käib näiteks ka moodsas serveriruumis,” täpsustab Anvelt. Sisse on toodud ka seda, mis maailmas päriselt toimub. Eesti on NATOga liitunud, mistõttu on riskid ja ohud hoopis teistsugused. 

Ühest küljest annab see vaatajale võimaluse tunda, et ta on rohkem asjas sees ja teisalt tekitab see inimestes huvi, kas sellised asjad võivadki juhtuda meie kõrval Toompeal, valitsuses või Riigikogus.“Ütlen ausalt, et iga päev sellised asjad juhtuvad. Midagi sellist toimub luuremaailmas kogu aeg,” sõnas endine Keskkriminaalpolitsei juht ja siseminister. 

Tõsielul põhinev märg varjude maailmas

Anvelt oli mees, kes tõi Keskkriminaalpolitsei juhina kodumaale väljendi “kriminaalluure,” kus politsei hakkas esmakordselt ka sisulise luureinfo kogumisega tegelema. Kui esimeses hooajas tõi sõjaväeluure Eesti suurima sõjaväeluureskandaali, siis teises hooajas asendas neid juba kaitsepolitsei. Täpselt nii, nagu Eestis ajaliselt asi kulges. “See on kogu aeg mäng varjude maailmas,” kirjeldab Anvelt.

Idee autorina tunneb ta vastutust, et sündmused oleksid võimalikult tõepärased ka siis, kui neid reaalselt Eestis ei toimunud. Suure spioonisarjade fännina leidis ta neist palju süžeealgeid. Anvelti mitmekülgne töö- ja elukogemus on samuti jätnud sarjale suure jälje. Ta on puutunud kokku saladustega, millest ei saa rääkida dokumentaalselt, aga kirjanikuna saab tekkinud seosed publikuni tuua fiktsiooni täiendusega. Ta on päriselust laenanud poliitikute väljendeid, käitumist ja viise, kuidas reaalselt luurega tegeletakse. See annab vaatajatele erakordse võimaluse piiluda riigiorganitesse sisse. 

Kahtlemata on vaataja elu kergemaks tegemiseks olemas lihtsustusprotsent, aga kõik luure- ja vastuluure meetodid on üldjoontes ära näidatud. “Saan väga hästi aru, et tuleb rõhku panna üksikasjadele, mis näitavad asja salajasust või poliitilist seost. Need nüansid on aga keerulised ja igavad, mistõttu oleme arusaadavalt asja lihtsamaks teinud. Jätame vaatajale võimaluse tunda ennast spetsialistina,” kommenteeris Anvelt, kuidas sarja luues arvestati sellega, et vaatajad pole lõpetanud luurekooli.

Ta loodab, et seriaal paneb inimesi aru saama, miks riigi jaoks töötavate inimeste jaoks nende töö nii põnev on. Anvelti sõnul ei tee nad seda raha pärast, vaid selleks, et oma riiki turvalisena hoida ja selle pärast, et nende jaoks on see kõige põnevam töö maailmas. 

Mis viib inimese riigireetmiseni?

“Olenemata sellest, kas reedetakse riiki, lähedasi, sõpra või kedagi teist, reetmine on reetmine. Paljud arvavad, et reedetakse raha pärast, aga tegelik motivatsioon on teha ennast tähtsamaks kui tegelikult ollakse. Raha tuleb sinna juurde. Kindlasti on maailmas ka inimesi, kes reedavad ideoloogiliselt, aga Alfred Vint see kindlasti ei olnud. Ta tunneb end iga riigikorra puhul väga mõnusalt,” mõtiskleb Anvelt sarja peategelase motiivide üle. 

“Reeturi” esimese ja teise hooaja puhul on mõjutav aspekt see, et Vinti kompromiteeriti. “Talle pakuti võimalust pääseda pahandusest. Tal oli alati võimalus pöörduda riigi ametnike poole ja öelda, et teda surutakse nurka, aga ta ei teinud seda. Reetmine oli tema jaoks lihtsam. Sinna juurde tuli rahalembus,” mõtiskleb Anvelt.

Kui keegi mõtleb, et pärast seriaali vaatamist on kõik võtted selged ja riigireetmine polegi nii keeruline kui esialgu tundub, siis endine minister seda loomulikult ei soovita: “Tänapäevamaailm on ikka palju mitmekihilisem ja millegipärast arvan, et kui minna seda teed, on tee väga lühike.”

Sarja teine hooaeg ei koonerda vägivalla ega seksiga

“Reeturi” loojad on teise hooaega sisse toonud väga huvitavaid sündmuseid. “Ütlen ausalt, et ei koonerdata vägivallaga. Midagi ei ole teha. Ei koonerdata ka seksiga. Samas, see ei ole mitte mingil tõsiste meeste seriaal, vaid on mõeldud kõigile, kes armastavad põnevust. Seal on väga palju üllatusi ja on oluline, et keegi ei arva kunagi ette, mis täpselt juhtub. Kujutan ette, et vaatajatel võib tekkida hasart, mis saab Alfred Vindist.” andis Anvelt põhjuseid, miks sarja teist hooaega oodata tasub. 

Peategelasele saate kaasa elada alates 25. oktoobrist, mil teise hooaja esimesed osad jõuavad Elisa Huubi. Ülejäänud osad avalikustatakse novembri alguses. Sarja saab vaadata 4K formaadis, mis on Eesti sarjade puhul ainulaadne.

Peaosatäitjana näeme taas Tambet Tuisku ning lisaks temale astuvad teises hooajas üles näitlejad Erki Laur, Ott Aardam, Tiina Tauraite, Eva Koldits, Mart Nurk, Margus Jaanovits ja Maarja Jakobson. Spioonipõneviku stsenarist on Raoul Suvi, režissöör Ove Musting, idee autor ja stsenaariumi konsultant Andres Anvelt ning produtsent Jaan Laugamõts. Sari valmib Elisa ja ERR’i koosöös.“Reeturi” teist hooaega toodab produktsioonifirma Downtown Pictures.

See on Elisa poolt kureeritud ja toimetatud blogi, mis tutvustab firma põnevamaid sündmusi, persoone ja tehnoloogiaid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.