Viis küsimust, mida projektorit ostes endale esitama peaks

Projektorit valides peab selgeks mõtlema, mille vaatamiseks seda eelkõige kasutama hakatakse. (c) Foto: Shutterstock
Projektorit valides peab selgeks mõtlema, mille vaatamiseks seda eelkõige kasutama hakatakse.Foto: Shutterstock

Filmide ja muude audiovisuaalsete kogemuste nautimine kinoga samaväärsel tasemel kodust väljumata on kättesaadav üha suuremale hulgale inimestest. Projektorid on praeguseks saanud laiatarbekaubaks, ometi on neid saadaval väga suures valikus ja hinnaklassis, nii et enda jaoks just selle õige valimine võib osutuda keeruliseks. Siin on paar küsimus, millele enne projektori soetamist mõtlema peaks.

Esiteks, milline on sinu eelarve?

Projektor võib maksta mõned sajad eurod, aga hinnad võivad ulatuda ka tuhandetesse. Kuigi variante on palju, saab lõpuks määravaks ikkagi hind.

Asi on suuresti kvaliteedis: kas tulemus annab välja kino efekti või mitte. Sinna juurde peab arvestama ka seda, et lisaks projektorile läheb vaja ka helisüsteemi, mille kvaliteet samuti filmielamusest olulise osa moodustab.

Teiseks, mida täpsemalt sa projektoriga vaadata tahad?

Lisaks filmide vaatamisele on ju tegelikult ka terve rida muid kasutusvõimalusi, mida projektor pakub, olgu selleks spordivõistluste jälgimine või videomängud. Vabakutselisel võib projektor vahel täita ka tööalased funktsioonid, näiteks koosolekul presentatsioonide kuvamiseks või videokõnedeks.

Odavamapoolsed projektorid ongi tihti mõeldud eelkõige just viimatinimetatud otstarveteks. Pildikvaliteedisuhtes vähenõudlikumad võivad rahulduda ka väiksemate kaasaskantavate variantidega, aga korraliku filmielamuse annab siiski vähemalt HD-kvaliteeti pakkuv lahendus. Kui kasutada projektorit spordi ja mängude jaoks, võiks valida 4K versiooni.

Kolmandaks, kui suur on ruum, kus projektorit kasutad?

Ruumi omapära osas on oluline selle suurus. Klassikalisemate mudelite puhul on 100 tolli ehk umbes 2,5 meetrise diagonaaliga pildi näitamiseks vajalik, et projektor oleks ekraanist või seinast ka vähemalt sama kaugel.

Väiksematesse ruumidesse sobivad aga short-throw ja UST-põhimõttel töötavad projektorid, mis suudavad pilti ekraanile kuvada teatud juhtudel isegi vaid mõne sentimeetri kauguselt.

Neljandaks, kas vaatamise ajal on ümbruses valgusallikaid?

Oluliseks küsimuseks see, kui palju valgust ruumis on.

Kui oled harjunud vaatama filme sumeda valgustusega ruumis või kasutad projektorit nagu televiisorit valgustatud ruumis ka näiteks õhtuste uudiste ja telesaadete jägimiseks, sobivad nii-öelda elutoaprojektorid ja ka odavamad kodukinoprojektorid.

Kui sulle on oluline aga maksimaalne efekt ja võimalik on ruum täielikult ära pimendada, on mõtet valida kallim kodukinoprojektor. Siin hakkavad mängima eelkõige sügavad mustad toonid, mida muudes oludes eritada ei suuda.

Viiendaks, kui suurelt pinnalt filmi vaatad?

Mida suurem on ekraan või pind, millelt filmi vaatad, seda rohkem peab projektor hea tulemuse saavutamiseks valgust kiirgama.

Valguse tugevust mõõdetakse ANSI luumenites. Siin on taaskord suured erinevused sõltuvalt projektori tüübist ja võimalustest. Väiksemate kaasaskantavate projektorite puhul, mille kasutajad taotlevad eelkõige optimaalset, mitte maksimaalset kvaliteeti, peaks 55 tollise diagonaaliga pildi puhul keskmiselt valgustatud toas näitajaks olema 300. Kui rääkida aga suurtest tippkvaliteediga projektoritest, võiks näitaja olla 1000 ANSI luumenit 100-tollise pildi kohta.

See on Elisa poolt kureeritud ja toimetatud blogi, mis tutvustab firma põnevamaid sündmusi, persoone ja tehnoloogiaid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.