Välismaa stuudiod teevad suured otsused

Võrreldes teiste riikidega dubleeritakse Eestis filme vähe. Peale loetud häältega filmid on mõeldud lastele, kes veel ei jõua subtiitritega järge pidada. Otsuse film dubleerida teeb kohapealne levitaja ning seejärel ootab nende nende palgatud helistuudiot ees pool aastat tööd.

Kõige esimene samm hääledublaažis on näitlejate valimine. Selleks saadab filmistuudio (Pixar, Dreamworks jms) Eestisse ülevaate peategelastest. Selles paketis on peategelaste visandid, originaalkeeles juba sisse loetud häälenäidistega mõneminutilised klipid ning ülevaade sellest, millist häält oodatakse.

Eesti helistuudio valib kaks-kolm kohalikku näitlejat ja võtab neilt nii-öelda hääleproovid, kus testitakse läbi karakteri erinevad emotsioonid: rõõmus, kurb, vihane, üllatunud, karjuv, sosistav ja kõik muu, et tabada tegelase essentsi. Need hääleproovid tehakse enamasti umbes kümnele karakterile ning pannakse teele välismaa filmistuudio poole, kes klipid üle kuulab.

Kuigi välismaised filmibossid eesti keelt ei räägi, otsustavad just nemad, kes Eesti näitlejatest kehastub täispika multifilmi peategelaseks. See otsus tehakse ainult näitlejate hääle kõla pealt, teadmata, kes nad on või mida nad täpselt mikrofoni räägivad.

Tubli töö, härra Anu Lamp!

Selline kõrva järgi otsustamine tekitab ka lõbusaid seiku. Näiteks kui Film Audio helistuudio dubleeris “Jääaega” ning selleks näitlejate proovitööd välismaale saatis, tuli filmistuudiolt 20th Century Foxilt Eestisse kiri, kus paluti tänada laiskloom Sidiks kehastunud härra Anu Lampi hea hääletöö eest.

Taustanäitlejaid tellijad nii rangelt ei kontrolli Nende kehastajad saab helistuudio ise valida ning näitlejad loevad enamasti mitu karakterit. Sellest ei pääse ka Orbital Voxi töötajad, kes tihti teevad taustahääli ise – näiteks kui on vaja kujutada inimestegruppi tänaval või kohvikus sumisemas.

Ka Jette ise on oma neljateistaastase töökogemuse jooksul lugenud sisse palju erinevaid tekste suuremates ja väiksemates rollides. Jaapani animatsioonis “Ponyo mäe otsas” oli ta lausa peategelane ehk Ponyo ise. 

Kuigi animeeritud tegelasi pole ju tegelikult olemas, on nad siiski kulukad. Neile tuleb luua kehad, need peab animeerima, vaja on leida häälenäitlejad ja vajadusel ka hiljem dubleerida. On stuudioid, mille animatsioonides hoitakse karakterite arvud madalad, et kulusid kokku hoida. Aga on ka filmistuudioid, kus tegelastega priisatakse rohkem – Orbital Vox on dubleeritud filmi 180 erineva karakteriga.

“Võite teksti vabalt humoorikamaks teha!”

Näitlejate valimisega paralleelselt leiab stuudio ka tõlkijad. Kui raamatu tõlkimisel ei ole lausete pikkuste arvestamine nii oluline vahet, siis dublaažitõlkijate töö on palju keerulisem.

Kõik laused peavad olema mõlemas keeles enam-vähem sama pikad, et mahuksid animeeritud kaadrisse täpselt ära. Originaalkeeles animeeritakse filmi heliribade põhjal. See tähendab, et esmalt loevad näitlejad teksti sisse ning selle põhjal pannakse multifilmitegelastel suud liikuma. Eesti dublaaž peab liikuma samas taktis.

Selleks on helistuudiole antud filmist esimene mustand, et oleks võimalik näha ja mõõta kui kiiresti karakter mingi lause ütlema peab. Need filmimustandid on tihtipeale mustvalged ning osad tegelased pole veel oma kuju saanud ja on lihtsalt suured kastid. 

Teatud stuudiotel on kindlate sõnade tõlkimisele karmid piirangud. Näiteks üks stuudio on keelanud kasutada oma multifilmides sõna “tapma”, isegi kui inglisekeelses variandis on kasutatud sõna “kill”. Mõni soovib, et näiteks naljad pandaks Eesti konteksti, teine palub, et seda kindlasti ei tehtaks.

Jette sõnul on juhtunud ka seda, et stuudio on otse öelnud: “Võite teksti vabalt humoorikamaks teha!”, kuna originaaltekst on natuke igavavõitu. Mõni stuudio kontrollib üle kogu stsenaariumi, teine vaatab üle ainult olulisemate kohtade tõlked. Kui tõlge on töös ja näitlejad valitud, asutakse lindistama. 

Eestlased on laulurahvas

Jette sõnul on lindistamine mõnus ja rahulik aeg, mil kõige suurem peavalu on näitlejate teatriproovide ja lindistamise ajakava klapitamine. Stuudios kulub lindistamiseks keskmiselt kuu aega. Samal ajal saadetakse välismaalt muudkui filmi uusi versioone ja muudatusi.

Jettele endale meeldivad lauludega dublaažiprojektid. Selleks on vaja eraldi laulujuhendajat, kelleks Orbital Voxil on Kaire Vilgats. Ka kõige suuremad koorid lindistatakse tegelikult umbes kuue artistiga, kes laulavad samasid osasid Kaire juhendamisel erinevatel häältekõrgustel mitu korda sisse. 

Välismaalt on saadud komplimente ka selle eest, et meie näitlejad on ka osavad lauljad. Kui paljudes riikides on sama karakteri häälenäitleja ning laulude esitaja erinevad, siis Eestis saab tavaliselt üks inimene mõlemaga hakkama. 

Viimane lihv ja esilinastus

Selline filmi tegemine on muidugi elav protsess ning uuendatud versioone stsenaariumist tuleb vahel kiiremini, kui eelmised muudatused jõutakse sisse viia. Pärast kõigi häälte salvestamist antakse heliribad välismaal asuvale miksimisstuudiole, kus enamasti tehakse kõigi riikide dublaažide miksi koos saatjariigi helirežissööriga.

Selle käigus leitakse kindlasti kohti, mida tuleks ümber lugeda, mida stsenaariumis millegi tõttu polnud või mis vajavad lihtsalt mingil põhjusel teistsugust lähenemist. Helimiksimiseks on ette nähtud nädal aega.

Kõige selle lõpuks rõõmustab esilinastusel kohalikku publikut eestikeelne täispikk animafilm. Orbital Voxi helistuudiol on hetkel töös neli erinevat projekti ning järgmisena on kinno oodata dubleeritud versiooni filmist “Peeter Pikkkõrv: Jänes jooksus”. 

Artikkel parandatud: Algselt oli valesti kirjas, et Orbital Vox dubleeris animatsiooni “Jääaeg”, parandatud FilmAudioks.