Idee tasandil näib see tõepoolest hea mõttena. Selle asemel, et lüüa mängurid ja jalkafännid kahte lehte, hakatakse neid kohe suurtel jalgpalliüritustel kokku tooma. Kalju X-Cup ei ole ka kaugel silmapiiril terendav heleroosa unistus: ettevalmistused käivad ja alustada plaanitakse juba juunis.

“Idee on selline, et kvalifikatsioonivoorud toimuksid staadionil samal ajal, kui Premium liiga jalgpall ja nädal hiljem toimuvad finaalmängud, mis lähevad laivi Twitchi kanalisse,” selgitab Tehva Kalju X-Cupi ülesehitust. “See tekitab kaks kogukonda: ühed saavad füüsiliselt staadionil näha, kuidas see kõik käib ja teine pool saab finaalis mängida üle neti, nii et tekib ka virtuaalne mõõde.”

Nõmme Kalju e-spordi meeskonna NKFC eSports Teami mängijad Lont ja Heinola esimesel Kalju X-Cupil ei osale. “Meid tegelikult huvitavad noored. Plaanime teha kaks vanusegruppi: 12-17 ja 18+,” selgitab Tehva. “Tee Nõmme Kalju e-spordi meeskonda on avatud ja me tahame märgata potentsiaalseid talente. Plaanis on luua 5-liikmeline meeskond ja just Kalju X-Cupil võimalus ennast näidata.”

Küsimusele, mida veel Kalju X-Cupil võita saab, Tehva selget vastust ei anna. “Turniiride põhieesmärk on skautida talente ja silma jäämine oleks juba suur auhind,” väidab Tehva. “Kuid on ka füüsilisi auhindu.”

Varsti saad lapsed saata e-jalgpalli trenni

Talendikate e-sportlaste leidmiseks ei jääda aga lootma ainult turniiridele. Nõmme Kalju plaanib hakata järgmist virtuaalpallurite põlvkonda ise välja kasvatama ja ka sellega alustatakse juba üsna pea.

“Tahame alustada Nõmme Kaljus noorte gruppidega, kes hakkavad käima korraga päris jalgpalli ja e-jalgpalli trennis,” seletab Tehva tulevikuplaane. “Need protsessid on suured. Me ehitame rohujuuretasandilt välja ökosüsteemi e-spordile.”

“Mai teiseks nädalaks tahame staadionil valmis saada tehnilise võimekuse, töö ja planeerimine juba käib,” jätkab ta. “Selleks on vaja ekraane, telekaid, konsoole, toole, brändingut ja ka treeningprogrammi.” Siin tuleb mängu ka Hiiu staadionile rajatav e-spordi elamuspark 8 mängujaama ja ühe peajaamaga, kust on võimalik ka striimida.

Ka siin soovib Nõmme Kalju sillutada kahe erineva maailma vahelisi erinevusi. Ühel pool on e-spordist ja videomängudest vaimustuvad lapsed. Nende vastas seisavad lapsevanemad, kes suhtuvad mängudesse skepsisega ja peavad sageli ainuõigeks spordiks füüsilist tegevust. Tehva leiab, et need kaks gruppi on võimalik rahumeelselt kokku tuua.

“Me tahame lapsevanemaid rahustada ja öelda, et puldi kättevõtmine ei ole saatanast! Siin saab endale ka karjääri teha ja ei olegi ainult krõps ja koka, see on ikka sport,” räägib Tehva. “Ei saa ainult keelata, vaid tuleb aru saada ja seletada. Tehnoloogiaga tuleb õppida elama nii, et sellest on meile kasu.”

Tehva sõnul on seega uute e-sportlaste treenimisel lisaks nobedatele näppudele tähtsad ka väledad jalad. “Ei ole ainult nii, et kutid tulevad ja mängivad iga päev kaks tundi mänge,” selgitab ta. “See on midagi muud. On vaja treenereid ja õpetada taktikat. Tegeleme ka füüsilise ja vaimse tegevuse ja toitumusega.”

Oma jutu näiteks toob Tehva Amsterdami Ajaxi e-jalgpalliklubi. “Kõik mängijad peavad olema füüsiliselt superheas vormis. Nad on influencerid, kes peavad välja nägema nagu päris jalgpallurid,” seletab ta, viibates samal ajal Londile ja Heinolale. “Näiteks on mul kaks kutti siin. Mõlemad on sportlikud ja heas vormis,” jätkab Tehva endamisi muhelevatest e-sportlastest välja tegemata.

Kuid ka Nõmme Kalju esimestel virtuaalpalluritel on selles plaanis mängida keskne roll. Hetkeplaanide kohaselt hakkavad noori e-sportlasi treenima just Lont ja Heinola. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võivad siit noormeestele välja kasvada täiskohaga palgalised töökohad.

Kuid kuidas on palgaga praegu? Mida Nõmme Kalju e-sportlased enda panuse eest tasuks saavad?

Kui glamuurne on Nõmme Kalju e-sportlase elu?

E-sportlased ise rahast rääkida ei soovi. Pärast hetkelist vaikust võtab sõnajärje uuesti üle Tehva.

“Me oleme teinud prespektiiviga kokkuleppe. Täna ei saa veel öelda, et mängijad on täisprofid, eesmärk on sinna jõuda,” selgitab ta. “Küll aga anname me neile hüvesid klubi poolt, mis on rahaliselt mõõdetavad. Lisaks arendame välja ka e-spordi ökosüsteemi, kus nemad leiaksid endale koha treeneritena.” 

Ehk siis palka Lont ja Heinola veel ei saa, aga mida “klubilised hüved” endast täpsemalt kujutavad? “Näiteks sponsorite abi,” seletab Tehva. “Või tuleb uus “FIFA” välja ja seda on tarvis või on vaja konsoole või “FIFA” kaarte osta.”

Maksustatud “FIFA” kaardid, millega saab raha eest lahti lukustada parimaid mängijaid, on profiskeenel levinud. Heinola sõnul panevad tõelised profid uue mängu ilmudes kaartidele magama umbes 5000-6000 eurot, et endale võimalikult kiiresti piisavalt hea tiim saada. Ka Lont on nõus, et professionaali perspektiivist annavad kaardid kindlasti eelise.

Kaartide olulisus profimängijate jaoks ei ole mööda läinud ka Tehvast. Kerge üllatusega kuulen, et Nõmme Kalju planeerib juba enda e-sportlasi kaartide soetamisel toetada. “Keskmine investeering kaartidesse uue mängu puhul 2000-3000 eurot ühe mängija kohta,” selgitab ta Amsterdami Ajaxi näitel. “Me oleme sellega arvestanud ja kui uus “FIFA” ilmub, siis me kavatseme ka kaarte ostma hakata.”

Seni aga Nõmme Kalju e-sportlaste elu veel väga suurel määral muutunud ei ole.”Tegevusi ja kohustusi on juurde tulnud, näiteks koosolekuid ja intervjuusid,” räägib Lont. “Igapäevaselt olen nüüd hakanud inglise keeles striimima, sest me proovime ka eesti piiridest kaugemale jõuda.”

“Mu igapäevatöö on Soomes, aga ma plaanin sellega lõpetada, et saaksin hakata rohkem keskenduma e-spordile,” lisab Heinola “Pean Eestis töö leidma, sest Soomes töötades tuleb nädal-kaks pausi ja siis lähevad oskused ka alla, see pole hea.”

Tehva mainib, et pikemas perspektiivis ongi plaanis luua süsteem, kus e-sportlased elavad klubi juures nagu jalgpallurid. Pidevalt käiakse ise trennis ja treenitakse ka noori. “See haakuks ka Henry vajadustega,” mainib Tehva. “Ta on niikuinii staadionil ja kohal, see oleks loogiline. Sealt edasi tahaks juba poolprofist väljuda ja turniire võita.”

“See kõik on super, aga midagi ei saa aru!”

Kuigi Nõmme Kalju üritab Eesti e-spordi skeenele rohkem tuult purjedesse puhuda, siis pikas perspektiivis loodetakse, et initsiatiiviga tulevad kaasa ka teised klubid. Huvi virtuaalspordi vastu on väidetavalt suur nii Nõmme Kalju sees ja ka kaugemal.

“Meie e-spordi videod saavad keskmiselt 10 korda rohkem vaatamisi, kui meie teised lood,” avaldab Tehva. “Me oleme täna selles valdkonnas täielikud pioneerid, eriti kui klubide poolt vaadata. See, mida me teeme, on Eesti mõistes uudne. Sellega kaasneb kohustus ka seda asja vedada.”

Kuigi Nõmme Kalju on Eesti esimene profispordiklubi, mis lõi enda e-spordi tiimi, on selle vastu väidetavalt huvi tundnud ka teised klubid. “Kõik ütlevad, et see on nii äge, aga ma ei saa midagi aru!” jätkab Tehva. “See on praegune faas. Palju on vaja seletada. Aga kui sa loogika ära seletad, siis saadakse aru küll.”

Kui Eestis peab sageli e-spordist rääkides veel kõik puust ja punaseks tegema, siis piiri taga, kus virtuaalsport on rohkem levinud, lähevad asjad ladusamalt. Tehva sõnul on liitub Nõmme Kalju virtuaalpalluritega tõenäoliselt järgmisena Rootsi mängija ning neljapäeval saabub Eestisse Odessa Tšernomoretsi jalgpalliklubi e-spordi delegatsioon, et koostööd arutada. Juba on plaanis kohtumised ka Amsetrdami Ajaxi e-jalka meeskonnaga.

“Üle maailma mängib “FIFAt” 110 miljonit,” räägib Tehva. “Meie tahame avada kommunikatsioonikanali nende inimesteni. Eesti mastaabis on see meeletu võimalus.” 

“Amsterdamis on Ajaxi staadion metroopeatusest umbes 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Ka nende staarid tulevad tavaliselt rongiga mängudele ja jalutavad rahulikult peatusest mängule,” jätkab Tehva. “Kuid kui Ajaxi e-sportlased jaamast väljuvad, kulub neil staadionile jõudmiseks 45 minutit. Nad peavad lihtsalt nii palju autogramme andma.”

Ehk peavad tulevikus ka Lont, Heinola ja nende tiimikaaslased varuma tunni, et Lilleküla rongipeatusest ennast läbi rahvamassi A. Le Coq Arenale pressida, samal ajal kui koondislased uhkes üksinduses riietusruumide poole patseerivad.

Kui Tehva ja tema kaaskondlaste plaanid tõepoolest läbi lähevad, siis ei pruugi see vaatepilt jääda vaid e-sportlaste roosaks unelmaks.