Peaks mul kahju olema, et “Salmoneid” on säilinud ainult 11 osa? Ajab see fakt nutma? Asusin värskelt restaureeritud retroseriaali innukalt vaatama, aga väsisin juba viienda episoodi keskpaigas ja kogu sellest apelsinimahlast virvendavad oranžid rõngad mul silme ees siiamaani. Raha ei haise, oli 1990ndate juhtlause ja see võtab kenasti kokku ka Eesti esimese lääneliku seebiooperi olemuse.

Kui sa pole “Salmoneid” näinud ja ettekujutust, millega on tegemist, võta aluseks amatöör-mängufilm “Õiglus”. Kui sa ei tea isegi seda, mis on “Õiglus”, pole sa järelikult kämbifänn ja oma vaimse tervise huvides ära ka “Salmoneid” parem näpi. 

Nihkes helirida

“Õiglusega” on sarnast ohtralt: karikatuursed tegelaskujud, imelikud riided, jabur sagimine püssidega, puine stsenaarium ja veel puisem näitlemine. Erinevalt “Õigluse” amatööridest mängib “Salmonites” aga Eesti teatrieliit. Kui neid nimesid ei tunneks, siis ega ei ütleks küll.