1. Tanja: “Best Night Ever”

Eesti Laulu otsad teeb lahti Tanja, nähes oma vallatute lokkidega välja nagu Krista Lensini kadunud nooruspõlv. Anne Veski ja Gameboy Tetris võivad istet võtta, kuniks meie imeline lõimumisprojekt laulab, et ees on ootamas parim õhtu eales. 

Kuigi keegi meist ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele ei meeldiks Tanja, siis parima õhtu asemel tundub tegemist olevat suhteliselt keskpärase peoga. Umbes nagu hetkel valitsuse poolt kehtestatud piirangud, et teoorias võite praazdnikut pidada küll, aga pigem ikka ei tasu. 

Hinne: 5 reikopit

2. Hans Nayna: “One By One”

“One By One” üheks autoriks on Vahur Valgmaa. Tema kuulsaim toodang senini on olnud tüdrukutepunt Nexus, kellest 1/3 astub üles juba järgmises poolfinaalis. Nii kuumadest neidudest on Vahur aga edasi liikunud ja leidnud soojalt maalt üles Mauriitiuse Tanel Padariks tituleeritud Hansi. 

Tegemist on soliidse loo, hea esituse ja korraliku Rootsi eurovaibiga, ent hingetuna selle palaga kellegi käte vahele siiski ei lange.

PS. Kui keegi mõistab, miks peaks võõrsilt pärit mees Visit Tallinna soovitusel eesti rahvale lauluväljakut reklaamima, võib sellest toimetusele teada anda.

Hinne: 7 reikopit

3. Wiiralt: “Tuuled”

Ansambel Wiiralt on vasturääkivuste kogum. Osalevad Eesti Laulul, ent paluvad hääletada Uku Suviste poolt. Filmivad video proovikas, kus lehvimas konföderatsiooni lipp, ent lugu ise tundub olevat inspiratsiooni ammutanud afroameerika ansambli Living Colour kõige kuulsamast hitist “Cult of Personality”…

Tegelikult on igas poolfinaalis reserveeritud koht rokk-kantri-bluus-või muule sarnasele ja kuna Super Hot Cosmos Blues Band on kadunud, siis käib Revals, või ptüi, Wiiralt kah. 

Hinne: 4 reikopit

4. Kea: “Hypnotized”

Kea osales Eesti Laulul aastal 2016, mida me kahjuks ei mäleta. Kui Kea osaleb Eesti Laulul 2026, siis me ilmselt ei mäleta tema panust aastasse 2021. Siiski on neiul ilus kostüüm, ilus mask ja toredad taustatantsijad, kes näevad välja nagu Korea poistebändipõgenikud. Iga taustajõu eest üks reikop.

Hinne: 3 reikopit

5. Andrei Zevakin & Pluuto: “Wingman”

“Tegija on see vend, kes teeb asju.” – Andrei Zevakin, 2021

Andrei Zevakin on kindlasti tegija, osaledes sel aastal Eesti Laulul koguni nelja palaga. “Wingman” on noormehele neist kõige südamelähedasem ja sealhulgas ainus, kus ta ise esitajana kaasa lööb.

Samas on tunda, et tegemist ei ole “pean võitma, muidu suren” projektiga, vaid enesetutvustusega laiemale publikule ning Eurovisiooni asemel sobiks lugu pigem Rannamaja tunnusmuusikaks. 

Väike bachata tuli ka ära, ent Pluuto jäi kogu komplekti juures pigem kääbusplaneediks.

Hinne: 6 reikopit

6. Karl Killing: “Kiss Me”

Tundub, et Visit Tallinn on Karli kaaperdanud ja sundinud teda Skype’i reklaamima, sest toimetus teab, et vabatahtlikult ei teeks seda mitte ükski ideaalse gen-Z soenguga noor.

Õnneks sai laul siiski lauldud ning nii antud artikli millennialist autor kui ta boomerist ema leidsid, et tegu oli täitsa asjaliku esitusega.

Hinne: 7 reikopit

7. Nika Marula: “Calm Down”

Nika on mõjuv artist ning laval näeme esimest lahendust, mis peaaegu päris šõu mõõdu välja annab. Tundus, nagu nüüd hakkaks juba midagi looma, ent kahjuks sai lugu enne läbi. 

Tausta laulis Rolf Roosalu, kelle eest jagame lahkelt ühe lisareikopi.

Hinne: 7 reikopit

8. Egert Milder: “Free Again”

Kes saaks kurta, kui kohalik George Ezra laulab Mumford and the Sonsi väikese soome aktsendiga. Kuigi eelmise aasta Gruusia lugu oli võib-olla suurem kõrvauss, on “Free Againi” puhul tegemist väga kvaliteetse numbriga.

Esmalt andsime Egertile +1 reikopit poolfinaali parima riietuse eest, ent siis pidime selle kiirelt tagasi võtma. Nimelt hakkas äkitselt sadama kunstlund ning me kõik mäletame veel selgelt kui kallis oli Birgit Õigemeele toss…

Hinne: 8 reikopit

9. Tuuli Rand: “Üks öö”

Maitseid on erinevaid, ent “Üks öö” puhul ei suuda tõesti isegi ette kujutada sihtgruppi, klubi ega raadiojaama, kes selle vaese mehe Liis Lemsalu stiilis loo suured fännid võiksid olla. 

Tuulile jagame ühe reikopi ainult ta kevadise lilleõie riietuse eest. Suurepärane idee on panna selga green screen, kuhu hiljem midagi projitseerida saab. Lihtsaim viis saada kuulsaks on saada meemiks.

Hinne: 1 reikop

10. Koit Toome: “We Could Have Been Beautiful”

Kaotatud kultuuriministri, ent kogenud eurosaadiku lugu on vaieldamatult esimese poolfinaali parim produktsioon. Kuigi kõik meenutab viimase võitja, Hollandi noormehe Duncan Laurence’i etteastet, siis olgem ausad, see oli kaks aastat tagasi ja kes seda ikka enam mäletab.

Koit laulab vahepeal ka nii kõrgeid noote, et keegi võiks 50+ inimestelt igaks juhuks küsida, kas nemad ka kogu lugu kuulsid. 

Hinne: 9 reikopit

11. Kristin Kalnapenk: “Find A Way”

Kuna mitte midagi ei mäleta, ei ole mitte midagi kommenteerida. Viskame igaks juhuks paar reikopit, sest tõenäoliselt on tegemist toreda tüdrukuga.

Hinne: 2 reikopit

12. Ivo Linna, Robert Linna, Supernova: “Ma olen siin”

Ivo teatab, et on siin ja absoluutselt kõigil on selle üle hea meel. Nii, nagu praktiliselt igas reklaamis, peaks ka iga saate lõpus olema üks kohustuslik Ivo Linna.

Ivo ja Supernova koostöö on aastaid mõnusas vanakooli rütmis nauditavalt tiksunud ja nüüd on kampa võetud ka Robert. Paari aasta taguse “Suure Loterii” tasemeni ei jõuta, aga ega tänavusele ka otseselt midagi pahaks panna pole.

Hinne: 7 reikopit