See on lugu 50aastase naise eneseteraapiast, kellel on probleem lähedusega. Talle ei meeldi, et teda puudutatakse, samas tunneb ta sellest puudust. Kasutatud on fake-dokumentaalsuse võtit ehk et režissöör esitab ekraani tagant küsimusi. Samas on see täiesti mõttetu, sest kordagi ei teki illusiooni, et tegemist ei ole mängufilmiga.

Film on ettearvatav ja tüütu. Eneseotsing on madala energiaga edasi antud. Sel ajal, kui vaatasin, tulid pidevalt argiasjad meelde, mida ja millal tegema pean, kui kinosaalist pääsen. Ainus asi, mis on silmatorkav selle filmi puhul – üks peategelane on nähatava füüsilise puudega. Ta on positiivne karakter ja tunneb end oma kehas hästi.

Üldiselt soovitan aga teistel olla targemad ja mitte minna selle filmiga oma aega raiskama.”

‘”Ära puutu mind” 

rež: Adina Pintilie

Kinodes Artis ja Sõprus