Suur lugu

“Reeturi” teine hooaeg teeb suure ajahüppe ning toob ekraanile uued tegelased ja sekeldused

Riigireetur Alfred Vint ehk Tambet Tuisk tuleb taasFoto: Robert Lang

Juba õigepea saavad televaatajad taas riigireetur Alfred Vindi tegemistel silma peal hoida. Sari “Reetur”, mille peaosas on Tambet Tuisk, naaseb ekraanile uue hooajaga, milles jagub režissöör Ove Mustingu ja näitleja Loora-Eliise Kaarelsoni sõnul pinget ja üllatusi küllaga.

„Ma arvan, et televaatajad võivad oodata põnevust. Nad saavad teada, mis elu reetur parajasti elab. Me oleme oma ajaga tänapäevas ja siiamaani on Alfred Vint saanud rahulikult oma spioneerimisega tegeleda, Valeri Blok ei ole teda kiusanud ja kõik on tema jaoks justkui uinunud olekus ja rahulik olnud,” kirjeldas režissöör Ove Musting Geeniusele.

Tegemist on aga vaikusega enne tormi, sest Blok ilmub peagi taas Vindi vaatevälja ning tal on mehele mitmeid ülesandeid varuks.

“Agent, kes on varjus olnud ja puhanud, peab järsku tegutsema hakkama,“ märkis Musting.

Uued tegelased ja tegijad

Suur ajahüpe toob endaga mitmeid uusi tegelasi ja tegevusliine. Näiteks saabuvad Narvast Tallinnasse kaks uurijat, kes Vindi jalgealuse tuliseks ajavad. Põnevust lisab ka tõsiasi, et Vint ei ole sugugi ainus, kes spioonina tegutseb, vaid reetureid asub teiselgi pool.

„Samal ajal, kui Vint on Eestis Vene agendina, siis üks agent on ka Venemaa poolel. Kumbki neist ei taha paljastatud saada, aga samas on mõlemad jälil, et teises süsteemis on rott sees,“ ütles Musting.

Lisaks sellele, et teine hooaeg toob endaga uusi tegelasi, koosnes ka võttetiim suuresti uutest nimedest. Esimese hooaja režissöör oli Ergo Kuld ja stsenarist Martin Algus, teise hooaja puhul jäid need rollid aga Ove Mustingu ja Raoul Suvi kanda.

„Eks see ülevõtmine oli complicated. Martin Algus ja Ergo Kuld tegid esimese hooajaga Eesti sarjamaastikul ikkagi landmark’i. Nii kvaliteedi kui ka loo sisu poolest, see on märkimisväärne,” tõdes Musting, et latt seati esimese hooajaga kõrgele.

“Kuna me oleme ajas edasi läinud, siis see andis mulle ka teatud vabadust, et ma ei pidanud täpselt sama rada astuma visuaalselt ega looliselt. Samas oli põhiline küsimus, et kuigi me lähme edasi ja mul on oma käekiri, siis kuidas seda hoida koos eelmise hooajaga, et need totaalselt ei erineks,” lisas ta.

Võtteperiood möödus kuumust trotsides

Sarja võtted toimusid tänavu juunis ja juulis, mil lõõmava päikse käes tuli teha pikki tööpäevi.

“Oli pikk ja kurnav, sest tegime seda kõike kõige kuumemal ajal ja see oli füüsiliselt väljakutsuv nii näitlejatele kui ka meeskonnale. Võttepäevad olid ka väga pikad, ametlikult 12 tundi, aga loomulikult produktsiooni osakonnale olid need ikkagi pikemad, sest ettevalmistus ja wrap-up võtab ka aega,“ sõnas Musting.

Kuigi osa tiimist pidi võtteplatsil iga päev kohal olema, siis mõnel näitlejal, kel sarjas väiksem roll, õnnestus oma stseenid ühe intensiivse võttepäevaga tehtud saada. Üks neist oli Loora-Eliise Kaarelson, kes kehastab sarjas Triin Arrakut.

Loora-Eliise Kaarelson kehastab “Reeturis” Triin ArrakutFoto: kaader sarjast

„See oli väga lahe võttepäev. Me filmisime juulikuus ja ma mäletan, et õues oli kindlasti üle 30 kraadi sooja, aga õnneks me filmisime terve päev keldris. See oli väga hea variant, sest seal oli mõnus ja jahe. Hämar ja pime ka, nii et aeg lendas,“ meenutas Kaarelson.

Ta lisas, et mitmed tekstistseenid said enne kaamera tööle panekut soojenduseks läbi harjutatud ning koostöö näitlejate ja võttetiimiga sujus suurepäraselt.

„Ove andis väga hästi juhiseid vastavalt sellele, kuidas ta nägi, et stseen võiks lahenduda. Ka näiteks liikumise osas andis ta nõu, lisaks sisulistele juhistele,“ ütles Kaarelson.

Kaarelsonil on olemas võrdlusmoment

Kaarelsoni tegelaskuju on üks vähestest, kes nii esimeses kui ka teises hooajas figureerib. Kui esimese hooaja puhul oli tegemist Kaarelsoni esimese sõnalise telerolliga, siis teises hooajas polnud enam vaja tundmatus kohas vette hüpata.

„Mulle helistas casting’u manager ja pakkus, et kas sa tahaksid Triin Arraku rolli mängida, et neil algavad varsti võtted ja oleks kiirelt vastust vaja. Ma võtsin endale ikkagi mõne hetke mõtlemiseks ja ütlesin siis lõpuks jah, sest mul ei olnud varasemast tekstiga rolli kogemust ja see tundus põnev võimalus,“ märkis Kaarelson, kes on varasemalt mänginud sõnatuid rolle näiteks filmides “Tõde ja õigus” ning “Seltsimees laps”.

Ta tõdes, et oli enne esimese hooaja filmimist ka veidi ärevil ja muretses, kas ta ikka kõigega hakkama saab.

„Ma olin natuke sabinas küll, et kuidas ma hakkama saan. Tegelikult see roll oli oluliselt mahukam, kui mulle alguses mulje jäi. Tegin oma parima, õppisin oma tekstid pähe ja jõudsin ka rollianalüüsiga mõnusalt tegeleda,“ meenutas ta.

Teise hooaja puhul oli roll juba tuttav ja esimesest hooajast saadud kogemused ja õppetunnid meeles.

„Esimesel hooajal oli kohapeal selline tore üllatus, et Ergo Kuld ütles vahepeal, et teeme selle stseeni hoopis improvisatsiooniga. Ta andis meile juhiseid ja see oli väga väljakutsuv, aga äge kogemus, mis mind väga palju õpetas,“ märkis Kaarelson.

Ta lisas, et improviseerida sai ka sel suvel toimunud võtetel, ent mõnevõrra vähem kui esimese hooaja puhul. Seda aga suuresti lihtsalt seetõttu, et esimeses hooajas oli Triin Arrakuga stseene rohkem kui teises hooajas.

„Ma tegelt ei tea ise ka, mida teine hooaeg endas täpselt peidab. Esimesel hooajal ma teadsin 100%, mis tuleb, aga teise hooaja puhul mitte,“ märkis Kaarelson, et sai enne võtteperioodi lugeda vaid seda osa stsenaariumist, mis tema tegelaskuju puudutas.

Sarja tasub vaadata suurelt ekraanilt

“Reeturi” tiimile toimub täna õhtul sarja esilinastus, televaatajad peavad aga Vindi sekelduste nägemiseks veel veidi ootama. Hooaja kolm esimest osa jõuavad Elisa Huubi 25. oktoobril ning novembri alguses lisandub neile ka kolm viimast. ETV-sse ja Jupiteri jõuab sari aga alles aasta pärast.

“Täna just käisime hommikul kinos kinoversiooni vaatamas ja ütleks nii, et veel ägedam oleks, kui saaks kutsuda kõik inimesed kinno seda sarja vaatama,” märkis Musting.

„Ma soojalt soovitan, et kes tahab tõelist elamust saada, vaadaku filmi ja sarju nii suurelt ekraanilt kui vähegi võimalik. Ja kui võimalik, siis ikkagi korraliku helikeskusega ka,“ lisas ta.

Sellest, mida 25. oktoobril oodata on, annab aimu ka augusti lõpus ilmunud sarja treiler:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.