Arvustus: “Pank” – sellise raha eest tegite sellise asja, miks küll?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Nordpankurid on tulnud keskpanka saama järjekordset peapesu, et pank kasvab liiga kiiresti ja kapital ei tule järele. / Ekraanitõmmis

“Panga” suhtes ootuste üles kütmisele kulutati Gonsiori tänaval vist rohkem energiat kui keskmise “Õnne 13” hooaja tootmisele raha. Tagajärg on see, et olles esimese osa tund aega ära kannatanud, oli pettumus niivõrd suur, et ei suutnud uskuda: kuidas on võimalik üks asi nii peesse keerata?

Kõik pidi ju minema teisiti

Lõpuks ometi said tegijad võimaluse Eestis midagi toota normaalse raha eest. Kümneosalise seriaali jaoks eraldas riik 1,5 miljonit eurot. Poolteist aastat kuulsime rõõmukõnet, kuidas tavaliselt tehakse Eestis telet kümme korda odavamalt. Seekord aga ei pea koonerdama, saame õmmelda korralikud kostüümid ja rentida prožektorid – esmakordselt Eesti filmis näeb vaataja, mis toimub. Tunniajast osa ei pea purki saama ühes võttepaigas ühe päevaga. Kõik saavad end professionaalselt realiseerida ja laiali minnes ei jää kellelgi half-ass tunnet, et sai nagu tehtud kah.

Aga miks ikkagi ei kanna?

Stsenaristide kooslus Eero Epner ja Tarmo Jüristo tundus super valik. Esimene tunneb draamat ja teine on endine pankur, nii et tunneb teemat – mis võiks valesti minna? Miski siiski läks, sest tulemus ei ole põnev nagu “Wall Street” ega ilus nagu “Sild”. Tatina venivad kohtumised Eesti Pangas (ja neid on palju!) meenutavad hoopis Tallinna televisiooni hitt-toodet “Savisaare protsess”.

Tüütu dialoog tirib vaataja tapvalt aeglaselt ühest arusaamatust sümbolistlikust stseenist teise. Ma tahtsin vaadata seriaali pangast. Kui oli hädasti vaja teha telesari rajudest pidudest, siis oleks võinud selle nimeks panna “Hollywood” ja ma oleks teadnud eemale hoida.

Mitu inimest on tulnud jutuga, et “mõned, kes on rohkem osasid näinud, ütlevad, et edasi pidi paremaks minema.” No põrgu päralt, kui see tõesti nii on, jätnud siis see esimene osa eetrisse panemata ja kõigil oleks tuju parem olnud.

Eesti on väike, midagi pole teha. Seetõttu kirjutavad kriitikat Diktori nime alt Geeniuse toimetuse liikmed Marii Karell, Siim Männik, Henrik Roonemaa, Tarmo Tähepõld ja Hans Lõugas ning aeg-ajalt ka meie erinevad kaasautorid, kelle arvamust me respekteerime. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.