Lugeja küsib, ekspert vastab: miks Eestis teleseriaalide hooaegu nii veidralt arvestatakse?

Grete Kulla sõnul on "Padjaklubi" tulevik lahtine.Foto: TV3

Telemaastiku toimimismehhanismide vastu huvi tundev Diktori lugeja küsib, miks on Eesti teleseriaalide puhul tavaks, et ühe aasta jooksul jõuab eetrisse kaks erinevat hooaega?

Kodumaised seriaalid nagu “Pilvede all”, “Kättemaksukontor” ja “Padjaklubi” toovad aastas vaatajateni kaks hooaega, mis algavad kevadel ja sügisel. Välismaiste sarjade puhul oleme enamasti harjunud ühe hooajaga aastas – seda valemit järgisid näiteks “Sõbrad”, “Suure paugu teooria” ja “Kuidas ma kohtasin teie ema”.

Tõsi, ka mõned välismaised seriaalid on jaotatud kaheks ja lõppevad hooajakeskse finaaliga, nagu näiteks “Elavad surnud”. Kuid kui seriaal eetrisse naaseb, siis jätkub ikka sama hooaeg, mitte ei alustata uuega.

Selle lugejaküsimuse lahti harutamiseks pöördusime Kanal 2 programmijuhi Kaspar Kaljase poole.

Kaks erinevat hooaja mõistet

“Põhjus, miks nii meil kui ka mujal nimetatakse ühes aastas linastuvaid sarju erinevate hooaegadega, on selles, et televisioonis kasutatakse kaht hooaja mõistet – kevadhooaeg, mis on orienteeruvalt märtsist maini, ja sügishooaeg septembrist novembrini,” selgitab Kaljas.

“Sestap on ka ühes kalendriaastas kaks hooaega, et oleks võimalik kahel erineval perioodil vahet teha. Paralleeli võib tuua näiteks jalgpalliga, kus ka ühe mängu jooksul me räägime kahest poolajast.”

Kaljase sõnul televaataja jaoks see sisuliselt midagi ei muuda, vaid võimaldab pigem seriaalide tegijatel paremini aru sada, millisest perioodist on parasjagu juttu.

“Mujal maailmas toimib see arvestus sarnaselt, erinevused võivad tekkida hankesarjade sisseostmisel, mille mahud ja pikkused võivad olla erinevad ja sellest johtuvalt erineb ka nende arvestuslik nimetamine.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.