Indrek on väga tänulik, et riik suutis sel raskel ajal ettevõtteid ja asutusi finantsiliselt toetada.

“See oli väga suur tugi, kuidas riik tuli appi inimestele, samamoodi ka meie valdkonnale, muidu oleks olnud ikkagi väga-väga keeruline,” sõnas Sammul. Kevadel tekkis paljudel inimestel pandeemia tõttu palju vaba aega ning näitlejatele tuli see lisaaeg igati kasuks.

“Kiirustamisega jõuad ainult pealispinda puudutada. Kui sa oled mingi asja läbi lugenud ja tekib see varuaeg, siis ta tiksub sul kuklas ja mida kauem saad sellega tegeleda, seda rohkem on sul võimalust süveneda ja kaevuda,” kirjeldab Indrek.

Ühiskond on vaikselt liikumas tavaelu poole, kuid senini püsib teadmatus ja ootusärevus, mis edasi saama hakkab. Indrek aga võtab asja rahulikult ja mõistusega.

“Selle esimese etapi elasime kenasti üle ja vaatame nüüd päev korraga, kuidas kõik edasi kulgeb.” Sarnaselt, tasa ja targu käib töö praegu ka teatrimajades. Indrek on töötanud Draamateatris juba 2012. aastast ning räägib, et praegu tehakse teatrilavadel igapäevast tööd ja liigutakse edasi samm-sammult.

“Proovime võimalikult palju vastu tulla nüüd kõigile nendele, kellel jäid mõned asjad kevadel nägemata ja liikuda edasi ka esietendustega. Õnneks praegu veel teatrites viirusekoldeid pole olnud ja loodame, et see jääb ka niimoodi,” sõnab Sammul.

Salapärase karakteri kujunemine

Indrek kehastub “Valguses ja varjus” draamasarjas tegelaskujuks, kes on ühest küljest hästi eluline ning teisest küljest väga salapärane. Näitleja toob välja, et otsis karakteri mängimise jaoks samastumispunkte iseendaga nagu kõik näitlejad seda oma mängitavate tegelaskujudega teevad.

“Kõikide karakteritega, kellega sa kokku puutud, keda sa pead kujutama, otsid paratamatult enda seest paralleele ja eks selle tegelaskuju puhul samamoodi, et sa leiad ikka mingisuguseid kohti iseendaga, mis puutuvad kokku. Saame ikkagi teisest inimest nii palju aru, kui me iseendast saame. Läbi selle on võimalik ka tegelaskuju mõista,” räägib Sammul.

Kevadist karantiiniaega kasutas Indrek tekstide pähe õppimiseks ja karakteri hingeellu sisse elamiseks.

“Sellel lool on selline saladuseloor ümber, mis hakkab kiht-kihilt avanema. Peab hoolega vaatama, et mida ja kus kohas nii-öelda “välja anda”, et jääks vaatajale ka see mõistatuse moment ja saladus, et kes see karakter täpselt on või mida ta endas kannab,” räägib Sammul.

“Teisest küljest, kui teksti õppimine jääb koduseinte vahele, siis vahetu suhtlemine jääb pigem kohapeale,“ lausub Sammul. Väga paljud asjad sündisidki justnimelt Harjumaal võtteplatsil, kus kohapeal ehitati üles võtteskeem ning enne stseeni räägiti omavahel partneriga läbi nii palju kui jõuti. „Väga palju sõltub sellest situatsioonist, et kuidas me sellesse hetke jõuame ja väga palju on seal ikkagi heas mõttes juhust.”

Võtteplatsi atmosfäär

Indreku jaoks on võtteplatsil iga näitleja jaoks väga oluline ümber olev atmosfäär.

“Klapp tekkis väga kiiresti, partnerid on väga head. Seal ei ole üldse mingisugust küsimust, et nendega on väga hea koos töötada. Lisaks sellele ka muidugi tiim, kes on hästi kiire ja paindlik. Esimene asi on ikkagi võtteplatsil see atmosfäär, mille loob meeskond. Tähtis on ka see, kuidas seda õhustikku hoida ja meeskond sai sellega väga hästi hakkama. Eks eelkõige on näitlejad just sellest kantud,” kirjeldab Sammul võtteplatsil toimunut.

Indrekut saame näha lisaks peagi esilinastuvale “Valguses ja varjus” sarjale ka teatrilavadel ning selle nimel käib praegu ka suur töö. Hetkel käivad peagi esietenduva Draamateatri lavastuse “Millest tekivad triibud” proovid ning ka lavastuse “Niagara” proovid, mille esietendus on oktoobri keskpaigas.