Uue kodumaise seriaali “Sinu, minu, meie” püüd inimlikustada lapsevanema rolli komistab ülepaisutatud karakteritesse ning ei ole piisavalt humoorikas. Tänuväärne eesmärk näidata, et lapsevanemaks olemine ei tule kellelgi perfektselt välja, jääb aeg-ajalt igavaks ning mõni loojutustuse liin ei tundu usutav.

Seriaal “Sinu, minu, meie” jälgib nelja naist, kes suhtuvad emaks olemise rolli erinevalt. Eva on rongaema, kes tegelikult lapse hooldusõigust väga ei tahtnudki. Iris on optometrist, kes muretseb oma teismelise poja eest liiga palju. Näitleja Mia on abielus, kuid tal ei ole lapsi. Mia ja ta mees on sunnitud hoidma mehe beebit eelmisest suhtest, naisele aga lapsed ei meeldi. Kärt on äsja vallandatud psühholoog, kes elab Mia, Eva ja Irisega samas majas ning satub nendega koos lastevanemate tugigruppi juhtima. 

Kuhu jääb lubatud huumor?

Vaatajate rõõmuks, pinge maandamiseks ja koomilise efekti andmiseks segab naiste toimetamisi pidevalt karm kortermaja ühistu esinaine, kes absurdseid reegleid välja mõtleb ja universaalset antagonisti mängib. Sest igas majas on ju üks selline. Väga toredalt nõme karakter, elan ta seiklustele kaasa.