Lõbus olek nõuab suurt pingutust

Margna on teadaolevalt ainus inimene, kes selle oskuse täiuslikult omandanud on. Ta on päris elus kaugel sellest sillerdavast naerust. Ta on asjalik. Ja tundub uskumatu, et sellise natuuriga inimesest võiks üldse saada meelelahutaja. Teet on kõvasti endaga tööd teinud ja tulemuseks on see, et kui kaamera läheb käima, veab ta suunurgad täiesti usutavalt ülespoole, elab rolli sisse ja esineb.

See nõuab talt kohutavalt suurt pingutust, et teha nii lõbusat saadet. See ei ole talle kunagi kergelt tulnud. Ammusest ajast saadik on saate salvestuse ajal tagatoas olnud pudel Hennessy’d. Sealt läheb käiku pits või paar, kuid vaid äärmisel juhul.

Pits konjakit pole rituaal

“Vahel, kui on vaja vabastada ennast…” rääkis Teet mulle 2014. aastal antud intervjuus. “Ma püüan võib-olla liiga pingutatult liiga ilusaid lauseid koostada oma peas. Mulle tundub, et ma olen oma mõtetes väga suur sõnameister. Kõik laused tulevad fantastiliselt.”

Aga kui kaamera käima läheb, kipub kõik sassi minema.

“Võib-olla siis aitab pits. Tekst läheb vabamaks korraks. Aga see pole mingi selline regulaarne rituaal,” täpsustas Teet.

Teet mõtleb üle ja näeb vigu ka siis kui neid ole. Teet tahab olla perfektne.

Kohal alati parimad operaatorid

Ja see on midagi, mida televisiooni tegijad kõrgelt hindavad. “Nädalalõpp Kanal 2-ga” saateid salvestati BEC-i stuudios TV3 majas Peterburi maanteel. Ühe nädalavahetusega võeti linti mitu saadet, alustati hommikul ja töötati hilisõhtuni välja. Aga Teedul olid alati kohal kõige paremad operaatorid, parimad jumestajad ja ihurežissöör Villem Tarvas.

Inimestele meeldib Teeduga koos töötada, sest kõik saavad aru, mis nad tegema peavad. Tuba on soe, alati on tellitud toitlustus – head näksid, vahuvein. Saate külalistele vähe peenem mark, stuudiopublikule vähe lihtsam.

Tööprotsess sujub, ei ole mingeid erilisi seisakuid ega ootamatusi. Seda nimetatakse professionaalseks televisiooniks. Vaatajadki on sellest aru saanud ja “Nädalalõpp” on pidevalt naelutanud telerite ette üle 100 000 silmapaari. Parimatel päevadel ül 150 000. Saade on kõik need aastad olnud vaadatavuse top-10s ja võistelnud seal ka esimeste kohtade eest.

Kui “Nädalalõpp” 2014. aasta märtsis alustas, oli saates rohkem eksperimente ja külaliste proovile panekut. See oli üks osa talk-sõust, millega erineti seni eetris olnud jutusaadetest ning kus snitti võeti selgelt Jimmy Falloni, Jimmy Kimmeli ja teiste tuntud Ameerika saatejuhtide formaatidest. Head asja tasub korrata ja järele proovida ning “Nädalalõpus” töötasid mängud väga hästi. 

Siinkohal tasub meenutada, et “Nädalalõpus” lõi Henrik Kalmet endale toored munad pähe puruks. See on üks ekstravagantsemaid mänge, mida saatekülalisega on läbi viidud. Ja väga äge oli!

Vabandust, et ma naeran

Mängude osas oli toimetuse koosolekul ka kõige suuremad kokkupõrked, sest Teedule ei meeldinud tegelikult väga piiripealseid mänge teha. Tal oli piinlik. Kuidas sa palud inimesel, kes juba on oma vabast ajast tulnud su saatesse, ennast veel keerukas situatsioonis proovile panna.

Ometi paljud külalisedki nautisid seda, et oli olemas legaalne vabandus lollusteks. Tuju läks heaks ja inimesed vabanesid krambist olla kuulus laulja, näitleja või poliitik. Nad naersid. Ja Teet naeris. Mille peale paljud küsisid, miks ta niimoodi pingutatult naerab. Teet ise vastas neli aastat tagasi mulle antud intervjuus: “Ma naeran nii nagu ma naeran. Palun vabandust.”

Ja õudselt kahju on, et seda naeru nüüd reede õhtuti Kanal 2-st enam ei tule. Üks professionaalne saade jälle Eestis vähem. Mis iganes kokkuleppe Margna TV 3-ga saavutab, “Nädalalõpp” on selleks korraks läbi. Väga loodan, et näeme juba peatselt taas Margnat ekraanil, sest ta on tõesti heas vormis praegu.