Poolteist aastat tagasi ETV-st läbipõlemise tõttu lahkunud Neeme Raud on tagasi eetris. Seekord aga KUKU raadios ja trendide maaletoojana, sest tema autorisaade “Siin” toob meini trendid maailma moest, disainist ja kultuurist. Diktor palus moekal Neemel seetõttu meid värskeimate trendidega kurssi viia.
1. RAAMAT
Sellesuvine lugemiselamus ja -avastus on kleenuke raamat Ungari kirjanikult Laszlo Krassznahorkailt „Viimne hunt,“ mis ilmus “Loomingu Raamatukogus“ Reet Klettenbergi tõlkes. Vaid 28 lehekülge teksti ja vaid üks (!) lause – punkti paneb autor, kui kõik öeldud saab. Uskumatu, kuidas kirjanik suudab selles ühe-hingetõmbe raamatus, mille ühe hingetõmbega ka läbi lugeda saab, lugeja jaoks žongleerida erinevate tegevuspaikadega, lugejat samas pidevalt kindlalt kaasas hoides, kuidas ta maailmavalu ja pettumus on kraapivalt tuntav ja tegelikult ka hirm ta enda, Euroopa ning maailma tuleviku pärast.
2. MOOD
Ma ei oleks uskunud, et üks T-särk võib nii palju funktsioone täita ja tähelepanu tõmmata! Moekunstnik Katrin Kuldma pani erakordselt pehmele, kehasõbralikule valgele puuvillasärgile Wiiralti kuulsad pildid. Ja allahindluseta – kui pilt rinnaesisele ära ei mahtunud, keeras ta selle serva ilusti ka kaenla alla. Olen tema Wiiralti-särki kandud selle suve tähtsamatel ja vähetähtsamatel üritustel, Eestis ja mujal, Eesti-100 märkimiseks ja niisama suviselt, pintsakuga ja ilma, ning alati on see saanud tähelepanu.
3. KOHV
Avastasin selle kohvi kevadel. Londonis. Flat white (sile valge, otsetõlkes). Kaks espressot ja kohev velvetine piimavaht (microfoam – mikrovaht). Vaikselt hakkasin märkama kuidas see jook ilmus uudiskaubana ka paljude teiste kohvikute menüüdesse – Starbucksist Reval Cafeni ja moekatesse kohvikutesse meist läänes, aga ka idas – Moskvas, Kiievis.
Maitsemeelt ergutab virgutav plaks, mille topeltespresso annab, aga just see mõnus siidisus, mis seda saadab. Mulle hakkas see kohv nii suurt huvi pakkuma, et uurisin isegi ta loo järgi – seda hakati esmalt pakkuma Austraalias, Sydneys juba 80. aastate keskel. Ja piim oli seepärast just sellises vahus, mitte nt. cappuccino või latte taolises kohevas vahus, et lehmadelt ei saanud kogu aasta nii head piima, mis hästi vahtu läheks ja seepärast hakati eksperimenteerima taolise poolvahuga (siit tegelikult ka nimi flat – sile, vähe vahutav); osa kohvikud hakkas seda kohvi reklaamima ka nimega „failed cappuccino“ – läbikukkunud cappuchino.
4. METROPOLITAN OPERA
Kui tahan oma Tallinna ellu annust New Yorki, ja seda ikka aegajalt tahan ning enam ei soovi siinse mõnusa kulgemise keskelt alati ise New Yorki lennata, siis vaatan Coca-Cola Plaza kinos ooperiülekandeid Metropolitan Operast. Olen selles Manhattani suures ooperi teatris palju käinud, vaadanud, kuidas lühtrid enne etenduse algust lae alla tõmmatakse (selle teatri üks signatuure), kuidas maailma-nimedega lauljad teevad uskumatuid rolle, kuidas ooper võib olla teispoolsusesse viiv, ja kuidas 4000 vaatajat etenduse lõpus aplodeerivad.
Õnneks näeb neid oopereid ülekannetes kogu aasta ka Tallinnas ja nägi ka suvel – nüüd küll mitte otse, nagu hooajal, vaid salvestusi. Kuid üks neist oli ikka massiivselt kõige muu sel suvel nähtu kohale tõusev elamus ja vaatamata sellele, et olen seda lavastust ka New Yorgis korduvalt näinud. Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ Renee Fleming ja Dmitri Hvorostovski peaosades, dirigeeris Valeri Gergijev, salvestus 2007. aastast. Meti (nii seda ooperimaja New Yorgis hellitavalt kutsutakse) hiigellaval oli minimalistlik kujundus, eriti oivaline oli esimese vaatus oranž sügislehtede aeg, valge ruuduga keskel – nagu maal (lavastaja Robert Carsen, kunstnik Michael Levine).
Kuid lauljad! Hvorostovki oligi Onegin (seda on paljud kriitikud väitnud, et siberi laulja jaoks näis see roll otsekui kirjutatud olevat). Fleming oli võrratu, kütkestav ja dramaatiline Tatjana. Nüüd on eelmisel aastal 55 aastaselt ajuvähi tagajärel surnud Hvorostovkist alles vaid salvestised. Läinud on see maailma ooperilavade Elvis, ka seda tiitlit ta kandis, oma pilkupüüdva välimuse ja unustamatu häälega, mida lavad ja publik ihkasid. Fleming on oma ooperikarjääri samuti lõpetanud.
Kuid nende kõrghetke näha oli ikka uuesti kirgastav. Hea on teada, et eeloleval hooajal pakub Met peaaegu iga kuu midagi ka meie kinos. Ja need, kes arvavad, et kinno ooperit vaatamata minna pole põhjust, sest kino on mass ja ooper eliit, ja ei haara kinni võimalusest end siin, Eestis olles mõneks tunniks New Yorki mõelda, nagu mina – eksivad sügavalt ja võtavad endalt juba ette võimaluse elamust saada. Ja väga taskukohaselt. Pilet Meti saali kohtadele, mis sama hea vaate annavad, maksab umbes 10 korda kinopiletist enam!
5. TOIT
Olen sel suvel – seni! – pettunud meie turgudel (mu oma kodukoha järgsel Tallinna keskturul) pakutavates lõunamaistes viljades (aprikoosid, virsikud, arbuusid), mis ilmselt nopitud siit kaugel veel üsna tooretena ja siia jõudes küll päris head välja näevad, kuid on üsna maitsetud. Eestimaised viljad on muidugi teine ooper, ja head. Minu puuvilja elamused on sel suvel Kiievist, kus sai ukrainamaist ja oivalist!
Ja seepärast hindan ka restorani, kes on kindlalt otsustanud, et toiduelamuse andmiseks ei saa allahindlust teha ja kraam tuleb õigelt maalt, õiges valmis-astmes ja kiiresti – lennukiga – kohale tuua. Nii teeb keskturu-ääres olev New Thai restoran. Hmmm… huvitav endalegi, et kirjutasin ühes lõigus just meie keskturul pakutavast kesise maitsega võõramaisest valikust ja kohe seal kõrval olevast restoranist, kus saab maitse õigel kujul kätte! Restorani omanik ütles, et hakkas Taist asju Eestisse lennutama, kuna ta Tai kokad nurisesid, et siin saadava toormega ei saa soovitud tulemust!
Nüüd see saavutatakse – ja pakutakse minu maitsemeelele parimat tai-toidu-elamust Tallinnas. Restorani asukoht võib olla ootamatu – keskturu vastas (Lastekodu tn. 9), ja seepärast paljud seda ei olegi ehk veel leidnud. Ka dekoor on suhteliselt lihtne ja eksootilisusega mitte poosetav. Kuid rahvast jätkub sinna sellele vaatamata, sest tullaksegi ju sööma, hinnad on mõõdukad ning serveeritav värkusest ja maitetest pakatav. See on päris kiirreis Taimaale, mitte asendussõit Tai-sarnasele maale, kus asendusainetega midagi Tai sarnast pakutakse.
Uuest ja huvitavast, mida omagi ellu lisada ja mille üle mõeda, kuuleb ka Neeme Raua uues saates KUKU raadios, igal laupäeva hommikul kl 10 „Neeme Raud. Siin.“
Artikli autor: Elis Aunaste
