Tead küll neid Hollywoodi filme, kus kõigil, kes elavad Saksamaast ida pool on võlts vene aktsent, 90ndate BMW ning ebainimlikult suur kollektsioon valge triibuga Adidase dresse ja Kalashnikove? Ma kartsin, et äsja esilinastunud Christopher Nolani “Tenetis” on Eestist saanud just üks selline koht. Aga õnneks ei vasta see tõele.
“Tenetis” on Eestit tegelikult päris palju. Isegi üllatavalt palju. Ja “Teneti” Eesti ei ole pelgalt odav filmimislokatsioon, kus üles võetud kaadrid sätitakse teiste suuremate ja tuntumate riikide konteksti. Tõsi, meie linnahallis filmitud pantvangidraama leiab “Tenetis” aset hoopis Kiievi ooperiteatris ja KUMU fuajee asub Oslos, kuid enamasti ei ole Eesti siiski dublandi rollis – action toimubki Tallinnas-Tallinnas, mitte enam Kiievi-Tallinnas.
Eesti keel suures Hollywoodi filmis
Mõneti kummastav on näha, et maailma mastaabis tundmatul Tallinnal on mängida nii oluline roll niivõrd kolossaalselt suures filmis nagu “Tenet”. Tallinn ei ole ole ju New York või Oslo või London (kahes viimases linnas käiakse “Tenetis” samuti”), mis filmisõpradel Hiina müürist kuni Eiffeli tornini peas lambid põlema löövad. Sellest hoolimata on Tallinnat “Tenetis” palju – lisaks linnahallile käiakse muuseas veel KUMUs, Paljassaare sadamas, Pärnu maanteel ja ka Laagna teel, kus toimub kogu filmi üks kõige meeldejäävamaid märulistseene.
