Sel nädalal jõudsid kinokavadesse üle Eesti vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega eestikeelsed seansid kõige värskemast kodumaisest mängufilmist “Soo”.
Eesti Vaegkuuljate Liidu juht Külliki Bode kinnitas, et liidu andmetel pole kinoekraanidele jõudnud varem ühtegi vaegkuuljate subtiitritega kodumaist filmi.
“Enamasti valmivad vaegkuuljate subtiitrid alles pool aastat peale seda, kui filmid on kinodes linastunud,” tõdes ta pressiteates.
Bode sõnul on kuulmislangusega inimesi Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene.
“See suur osa meie elanikkonnast on juba aastaid oodanud seda hetke, et minna koos teistega kinno kodumaiseid filme vaatama. Vaegkuuljad on käinud seni kinos vaid välismaiseid filme vaatamas, kuna need on varustatud eestikeelsete subtiitritega,“ märkis Bode.
“Soo” produtsendi Veiko Eskeni sõnul on seni tehtud vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega versioonid ainult nendest kodumaistest mängufilmidest, mida rahastatakse Eesti Filmi Instituudi tootmistoetusega.
“”Soo” on esimene erarahastusel valminud film, mille puhul tegime koostööd vaegkuuljate liiduga, et kuulmislangusega inimesed saaksid filmi nautida suurel ekraanil. Kinokavades on kuulmislangusega inimestele sobivaid seansse väga palju ja need leiab üles märkega “eestikeelne seanss, eestikeelsete subtiitridega”,” selgitas Esken.
Mängufilm “Soo” linastub kinokavades üle Eesti ja filmi on vaatamas käinud juba ligi 40 000 Eesti inimese.
Populaarsed lood
Täiendatud 30.04
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
Tallink: nägime tööprotsesside tõhustamise võimalust
Rubriiki toetab IIZI
Intervjuu!
Rubriiki toetab IIZI
Odavaim versioon maksab Eestis umbes 33 000 eurot, tipmine ligi kolm korda rohkem
Igal argipäeval
Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.
