11-aastane Nikolas on terve elu jooksul saanud kingiks vaid ühe mänguasja – kaalikast nikerdatud nuku. Võõrastele ei pruugi see kõlada kuigi ahvatlevalt, ent Nikolas hoiab seda kui oma silmatera, sest kingi tegi ema, keda enam ei ole.
Nüüd ei naase koju ka poisi puuraidurist isa, kes suundus juba tükk aega tagasi kaugele põhja. Nikolas ei kavatsegi käed rüpes istuda ning ka teisest vanemast ilma jääda – ta otsustab isa üles otsida, maksku mis maksab. Algab imeline seiklus, täis lund, päkapikke, põhjapõtru, lund, vahele ka üks lapserööv… ja kas lund juba mainisin?
Olles selgeks teinud, mis värk jõuluvanaga on, võime asuda jõule päästma ning seda muidugi koos Bulle, Lise ja doktor Proktoriga.
Kanonveienil on kõik rõõmsalt jõulude ootel, kuni ühel päeval teatab raadio, et härra Thrane on kõik õigused jõuludele ära ostnud ja jõule saab pidada alles pärast seda, kui oled härra Thrane kauplusest suure rahahunniku eest kingitusi ostnud. Õnneks ei jää kolm südikat kodanikku, keda juba mainisime, seda ebaõiglust pealt vaatama ja otsustavad jõulud päästa.
Ülesanne pole kergete killast. Neil tuleb madistada nii Thrane vastikute kaksikutega, Soome hävitajaga kui ka kuningaga, kelle keldris on hallitusseen. Õnnetuseks tuleb neil tegeleda ka tõreda läbipõlenud jõuluvanaga, kes ei ole üldse selline, nagu eelmises raamatus. Ja meie sõpradel pole kõige selle jaoks muud kui tilgake ajaseepi ja piiramatu kogus puuksupulbrit.