“Tšernobõlist” kiirgab (väga naljakas, ma tean) lademetes seda juba tuttavat HBO kvaliteedihõngu. Stsenaarium on võrratu, näitlejatöö on maailmatasemel (kaasa teeb Jared Harris “The Terrorist”) ja nii tegelaste riided kui ka korterite sisustus on ehedalt nõukogudelikud. Samaaegselt võimsad ja kõhedad on ka eriefektid: on kummastav näha Prõpjati elanikke öösel kauguses lõõmavat reaktorit imetlemas ja arutamas, et miks see ikka nii imeliku värviga põleb.

Kuigi “Tšernobõl” räägib kaugel Nõukogude ajal juhtunud sündmustest, saab seriaali sündmuste ja tänapäeva vahel leida häirivaid paralleelsusi. Info manipuleerimise ja avaliku arvamuse mõjutamise teemad on aktuaalsed ka täna ning modernse maailma ja diktatuuririigi reaalsuse vahel leiab sarnasusi ebamugavalt palju. “Tšernobõl” paneb mõtlema, kas ja kuidas võiks midagi sellist uuesti juhtuda.

Ühesõnaga, HBO “Tšernobõl” on pagana hea, eriti veel meile, kes me oleme ise nõukaajaga kokku puutunud. Siin on äratundmisrõõmu (või -kurbust), Nõukogude Liidu absurdsuse musternäiteid ning hulgaliselt pinevust ja põnevust. Esimene osa kuuest on juba eetrisse läinud ja teist episoodi näeb 13. mail.