Kevadel puhkenud pandeemia peatas hetkega töö mitmetes valdkondades, sealhulgas ka kultuurivaldkonnas. Olukord oli kõigi jaoks uudne ning pani paljusid inimesi elu teise pilguga vaatama ning veetma rohkem aega enda mõtetega. Mirtel Pohla sõnul aga nõuab iseenda muutumise märkamine suuremat ajalist distantsi, kui on praeguseks eriolukorrast möödunud.

“Kuigi eriolukord suutis kõigis tekitada parasjagu ebakindlust, oli see piduritõmbamine liiga lühike aeg selleks, et kuskil teadvuses võiksid toimuda väga suured muutused. Lisaks on vabakutselise näitleja elurütmi natuke teadmatust nagunii sisse kirjutatud. Ühest küljest oli teatrite ja filmide töö kevadel seiskunud, samas mõeldi ja töötati välja erinevaid uusi platvorme, mille vahendusel publikuni jõuda, nii et takistused käivitavad alati ka teatava innovaatilisuse,” räägib Mirtel.

“Pikalt need alternatiivid muidugi päriselt reaalajas toimuvat etendust ei asenda ja olles viiruse võimaliku teise laine eel jälgitakse teatrites nagu paljudes teisteski tegevusvaldkondades maailmas toimuvat ja võetakse päev-nädal korraga,” kirjeldab näitleja tundeid eesootava tuleviku suhtes.

Loodus aitab

Hinnatud näitlejana peab Mirtel aeg-ajalt žongleerima mitmete erinevate projektidega. Nagu kaasnäitleja Indrek Sammul on öelnud, siis ei saa näitleja kell viis tööriistu käest panna, sest vaatamata pikkadele proovipäevadele ja graafikule jätkub töö tegelastega ka peale lavalt maha astumist.

Kui Mirteli töögraafik pingeliseks läheb, aitab tal tasakaalu leida värskes õhus viibimine. “Kõige rohkem aitab mul rahulikku olemisse jõuda jalutamine ning kui saan kuskil looduses puude sahinat kuulates pikutada,” kirjeldab Mirtel.

“Ka muusika aitab mõnikord lõõgastuda, aga seda peab valima, sest sõltuvalt muusikast võib see olla ka mõtete käivitaja ja intensiivistaja, tekitades peas uute seoste ja mõtete ahela,” lisab ta.

Naised, kes alla ei anna

Mirtel on mänginud paljudes filmides ja teatrilavadel, kuid vähem on teda nähtud teleseriaalides. Rollide valimisel mõjutab Pohlat kõige enam see, kas antud projektis on miski, mis teda kõnetab ja kujutluse käivitab.

“See käivitaja võib olla nii lugu, teema, roll, töömeetod või partnerid. Mõnikord ei oska seda isegi nimetada, miski lihtsalt tundub põnev ja tõmbav. Vabakutselise näitlejana on see enamjaolt intuitiivne valik, millisesse projekti astud, kui sind kutsutakse,” räägib Mirtel.

Uue Martin Alguse stsenaariumil põhineva draamasarja “Valguses ja varjus” puhul köitis teda intriigi asetus kahe erinevast põlvkonnast pärit naise, Diana ja Miliza vahele.

“Seda, kuidas nad üksteisega hakkama peavad saama ja läbi selle on sunnitud ka iseendale otsa vaatama, on väga põnev jälgida. Dianat oli ka põnev mängida, sest nii tema kui Miliza on kirjutatud väga ägeda iseloomuga naisteks, kes nii naljalt elule ja üksteisele alla ei anna,” ütleb Mirtel ja lisab veel, et eriti ei taha ta oma tegelasi pärast võtteid ja enne publiku ette jõudmist kirjeldada.

“See tegelane, keda ma võtteplatsil mängisin, on mingil moel selja taha jäänud ja mulle meeldib, et tema ekraanile jõudes sünnib ta kokkupuutes vaatajaga juba täiesti uuena.” Siiski toob ta Diana tegelaskuju kohta välja kolm märksõna: iseseisev, julge ja tegutseja.

Toetav atmosfäär

Olude sunnil tuli “Valguses ja varjus” sarja kevadised võtted edasi lükata ning näitlejatel oli sellevõrra rohkem aega, et roll enda omaks teha.

“Rolli sai enne võtteid küll ise analüüsida ja teksti õppida, aga lõpptulemus sündis võtteplatsil kokkupuutes teiste näitlejate, režissööri, võttepaiga ja meeskonnaga,” kirjeldab Mirtel. Peamiste partnerite Indrek Sammuli ja Epp Eespäevaga veedetud võttepäevadest meenutab ta vaid head.

“Polnud nendega varem koos mänginud, ootasin ja nautisin seda väga. Nad on nii andekad ja tähelepanelikud partnerid, et kogu aeg õppisin nende kohalolust,” räägib näitleja. Võttepäevad olid tegusad ning kuna eriolukorra tõttu filmiti korraga ära kõik sarja kuus osa, oli võttetiimile aeg väga olulise tähtsusega.

“Tekkis mõnus voog ja kuigi tempo oli päris kiire, oli õhustik kõigi näitlejate ja võttemeeskonna vahel kogu võtteperioodi jooksul hästi toetav ja kokkuhoidev. Ma polnud varem Ergoga tööd teinud, aga näitlejana võis end tema poolt juhitud meeskonnas väga turvaliselt tunda,” kirjeldab Mirtel koostööd sarja režissööriga.

“Lisaks sattus võtteperiood sirelite õitsemise aega, nii et igal varahommikul võttele sõites oli lisaboonuseks õitesse plahvatav varasuvine loodus.”

Inspiratsiooni on kõikjal

Kuigi näitleja on rolli vahendaja ja see, kes annab talle kuju ja hääle, on Mirteli sõnul iga roll temast siiski täielikult eraldiseisev.

“Iga stsenaariumi või näidendit lugedes avastan ka enda jaoks täiesti uut tegelast, uut mikrokosmost, kellel on oma minevik, olevik, unistused, painajad, saladused, rõõmud ja kired. Minu kui näitleja ülesanne on nad stsenaristi kirjutatud tegelasest üles otsida, luua oma peas võimalikult detailne tegelase taustalugu ja läbi enda tundlikkuse tuua tegelaskuju vaatajani nii, et isegi kõige veidramad käitumisviisid oleksid usutavad. Inspiratsiooniks on alati kõik, millega ma maailmas kokku puutun,” kirjeldab Pohla.

Ka praegu on näitlejal korraga käsil mitmed huvitavad projektid ning teatrites käivad proovid täie hooga. Peagi saab Mirtelit näha lavastaja Jan Teeveti lavastuses “Metsik kaart”, mis esietendub novembri lõpus Niguliste kirikus. “Valguses ja varjus” seriaali esimesed osad on alates 1.oktoobrist saadaval Elisa Huubis.

Toimetas Martin Liivand.