Tele

Uus alternatiivajalooline seriaal “Üle noatera” kruvib pinget, mida ei eksisteeri

Foto: kuvatõmmis

Esmaspäevaõhtuti kell 20 on eetris ETV uus seriaal “Üle noatera” mis püüab lisada ajaloosündmustele kunstlikult pinget. Selleks küsitakse, mis oleks juhtunud siis, kui midagi oleks läinud teisiti. Saate teemad on Eesti lähiminevikust, esimeses osas räägitakse 2014. aastal Tallinnas lõhkenud rehviga maandunud lennukist, varsti on eetris saade Narva referendumist ning Piritale F1 raja ehitamisest.

Oleme olukorras, kus History Channel räägib iidsetest tulnukatest, Argentiinas elavast Hitlerist ning Teise maailmasõja kadunud kullast. On ammu teada, et dramatiseeritud versioonid, katastroofid ja alternatiivajalugu köidavad. Selle kõige taustal on lihtne arvata, et lihtsalt ajalugu ei ole piisavalt huvitav, seda tuleb kuidagi põnevamaks muuta. Tundub igav teha tavapärast ajaloodokumentaali, kus on sündmuse kirjeldus, intervjuud ja arhiivikaadrid.

Noatera polegi teab mis lähedal

“Mis oleks, kui …” on keeruline teemapüstitus – leida üles just see üks ja ainus stsenaarium, mis oleks võinud juhtuda, on võimatu. Seetõttu muudab vaataja skeptiliseks, sest teleka ees tekib kahtlus, et saates esitletud üks hetk sündmuses oleks läinud teisiti, siis miks mitte ka järgmine või eelmine. Pidev kõhklemine ja küsimine teeb raskeks kirjeldada alternatiivsündmusi nii, et nad mõjuks piisavalt realistlikult, et vaatajal oleks põnev ja pingeline.

“Üle noatera” esimeses osas vaadatakse, mis oleks juhtunud, kui 2014. aasta augustis purunenud rehvi ja vigastatud mootoriga Amsterdami poole startinud Estonian Airi lend OV473 oleks Tallinna lennuväljal maandudes põlema süttinud või Ülemiste järve või hoopis elamurajooni maandunud. Sõna saavad nii päästjad, lennujaama personal kui ka lennukis viibinud inimesed.

Intervjuude käigus selgubki, et saate “noatera” ei ole tegelikult üldse nii lähedal. Need lennundusspetsialistid, kes annavad saates intervjuusid, ütlevad, et kuigi neil on olemas mustad stsenaariumid, olid need sellises olukorras pigem vähetõenäolised. Ehk siis seekordne saates kajastatud “Üle noatera” pääsemine tundub pigem nagu tavapärane juhtum.

Tundub, et kunstlikust pingekruvimisest ei arvata hästi ka Twitteris, kus üks vaataja on saadet nimetanud “Eesti kõigi aegade halvimaks”.

Foto: Twitteri kuvatõmmis

Jäin vaatajana ootama pikemat alternatiivajaloo kirjeldamist ja spekuleerimist. Mõtteis olin ette kujutanud juba mitmeid erinevaid võimalusi, mis oleks võinud juhtuda. Pisut räägiti teistest lennuõnnetustest. Kõige põnevam oli hoopis mõte sellest, mis juhtuks Tallinna veepuhastusjaamas, kui lennuk kukuks Ülemiste järve.

Tegelikult ei räägitud isegi eriti ka saate enda põhilisest alternatiivstsenaariumist ehk sellest, kui lennuk oleks põlema läinud. Räägiti hoopis, miks lennuk ei süttinud ehk tegeleti pigem olustikukirjeldustega. Ülesannet rääkida alternatiivajalugu saade ei täitnud.

Alternatiivajalugu on vähe

Alternatiivajalugu saate jooksul oli peamiselt see, et paar korda pandi Aktuaalse kaamera saatejuht Priit Kuusk AK stuudios ette lugema neid samu alternatiivajaloo stsenaariumeid. See on väga kummaline. Ehk siis ETVs on eetris saade, kus ETV uudisteankur Priit Kuusk, kes istub AK stuudios, loeb ette asju, mis ei ole tõsi.

Kõik näeb väga reaalne välja, peale selle, et pilt veidi virvendab ning all on sildike “Alternatiivajalugu”. Minu meelest niimoodi mängitakse “Aktuaalse kaamera” usaldusväärsusega. Väljamõeldud stsenaariumeid võiks presenteerida kuidagi muud moodi, ilma et peaksime panema alternatiivajalugu ette lugema päris uudistediktori päris uudistestuudios.

“Üle noatera” kestab pool tundi ja pidevalt vihjatakse dublaažiga, et hakkame rääkima ühest või teisest alternatiivstsenaariumist. Selleni jõutakse saate jooksul paar korda väga pinnapealselt. Sellist püüdlikku pingekruvimise tulemust iseloomustab hästi Nublu laulus “Vigla show” (mis oli küll “Reporteri” kohta kirjutatud):

kes viitsib vaadata tunniajast saadet,
kus 45 minutit räägitakse sellest mis tänases saates tulekul?

Ning lõpetuseks: kahjuks näeb tulemus ka kitš välja. Saate graafika ja eriefektid on kummalised. Muide, esimese 90 sekundi jooksul näeb kaks korda kaadrit lehvivast Eesti lipust (kord animatsioonina, kord filmitult) – veidi ülepingutatud. Ning on laisk, et saate esimeses osas andsid intervjuusid ainult mehed. Selle lennuki peal oli üle 80 inimese. Mõni oli vist ikka naine ka.

“Üle noatera” jätab saatena alternatiivajaloost pigem soovida.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.