Mängud

2018. aasta kõige nõmedamad videomängud on…

Aasta parimad mängud oleme juba mina ja see teine Martin ritta seadnud, kuid paraku ei ole head ilma halvata. 2018 tõi kaasa ka käputäie teoseid, mille lõppu jõudmisel oleks vaja läinud “Mehed mustad” filmidest pärit mälukustutajat, et saaks uuesti eluga edasi minna. Siin on viis mängu, mis võinuks pigem olemata olla.

5. Shaq Fu: A Legend Reborn

1994. aastal otsustas kossuäss Shaquille O’Neal, et lisaks palliplatsile on tal tarvilik vallutada ka videomängurite südamed. Tulemuseks oli kaklusmäng “Shaq Fu”, mida peetakse täna üheks läbi aegage halvimaks videomänguks. Aastal 2018 otsustas Shaq ennast uuesti mängumaailmale meelde tuletada. Tulemus kujunes sama katastroofiliseks kui esimesel korral.

Suvel välja tulnud 2D märul “Shaq Fu: A Legend Reborn” ei ole hea videomäng. Tõsi, see on kohati humoorikas, kuid pakub vähe vaheldust, võitlusmehhaanika on viimistlemata ja mäng on läbi enne, kui alatagi jõuab. Nii arvustajad kui ka mängijad kõmmutasid teise “Shaq Fu” kriitikanooltega sõelapõhjaks.

Mängule tuli ka välja lisapakk “Barack Fu: The Adventures of Dirty Barry”, mille peategelane Barack Obama reisib Prantsusmaale ja avakosmosesse, et alistada räppar Kanye West. Sest… miks mitte?

4. Metal Gear Survive

2015. aastal ilmus legendaarse videomängukorüfee Hideo Kojima eestvedamisel “Metal Gear Solid V: The Phantom Pain”. Tegu on väga hea videomänguga! Siis läksid Kojima ja mängu väljastaja Konami tülli ning Kojima visati üle parda. Konami see-eest hakkas vaagima, kuidas saaks “Metal Geari” nimelisest hanest veel paar kuldmuna välja pressida.

Selle ajurünnaku tulemuseks oli “Metal Gear Survive”, üks kõige laisemaid ja piinlikult ilmselgemaid katseid vana rasva pealt raha kokku ajada. Kui eelnevad “Metal Geari” mängud olid intelligentsed ja pea igas aspektis võrratult disainitud, siis “Survive’ist” sai igav ja sisutühi mitmikmängule orienteeritud ellujäämisteos, kus peab ressursse koguma, baase ehitama ja zombidega võitlema. Tundub, et originaalsus lahkus Konamist koos Kojimaga.

“Survive’i” arendamisel pöörati millegi reaalselt uue loomisele nii vähe tähelepanu, et mängus kasutati “Metal Gear Solid V” vahendeid, mistõttu nägi teos seeria viienda osaga piinlikult sarnane välja. Laiskus on üks seitsmest surmapatust, Konami!

3. Fallout 76

Suvisel E3 mängumessil astus Bethesda mängustuudio liider Todd Howard talle tõenäoliselt juba selga kasvanud nahkjakiga lavale, et rääkida järgmisest “Falloutist”. Tegu saab olema seeria esimese netipõhise teosega, kus mängijad loovad ise oma lood, seletas Todd. Kuid ärge kartke – tegu on ikka vana hea ja tuttava “Falloutiga”! Rahvas saalis palksutas ja hõiskas. Todd muheles laval enesekindlalt.

“Fallout 76” ilmus 14. novembril ja siis ei plaksutanud enam keegi. Tegu oli igava ja sisutühja netipõhise rollikaga, millest olid haihtunud pea kõik need elemendid, mis varasemad “Falloutid” nii meeldejäävaks tegid. “Fallout 76” oli nii kohutavalt katki, et seda nimetati lausa kõige kohutavamaks suurstuudio poolt loodud videomänguks eales.

Ja Bethesda jamad ei piirdunud ainult ühe katkise ja igava mänguga. Teose eriversiooni tellijad ei saanud seda, mida lubati, vabanduseks öeldi lihtsalt, et sorry noh, me ei saanud teile saata neid asju, mille eest te maksnud olete, ja tagatipuks lekkisid veel mängijate isiklikud andmed! Terve “Fallout 76” ümber hõljub totaalne läbikukkumise aura.

2. The Quiet Man

Paberil on “The Quiet Manil” olemas kõik, et olla vähemalt marginaalselt edukas videomäng. Selle lõi Square Enix, kelle hõlma all on näiteks “Final Fantasy” ja Tomb Raideri” mängud! See avalikustati E3-l pika uhke treileriga! Ja ometi on tegu 2018. aasta ühe kõige masendavama videomänguga.

“The Quiet Man” on kurdi peategelasega kaklusmäng, mis kasutab loo jutustamiseks nii arvutigraafikat kui ka reaalselt filmitud kaadreid. Seda lugu on põhimõtteliselt võimatu järgida, kuna teos on üles ehitatud nagu tavaline mängufilm, kust on dialoogid välja lõigatud. Tulemus peaks olema sügav ja kõnekas, aga on hoopis väsitav, arusaamatu ja täiesti ebavajalik. Ehk ühesõnaga – ajaraisk.

Lisaks mittetöötavale kontseptsioonile on katki mängu võitlusmehhaanika, tegelaste mudelid liiguvad puiselt ja vahel ka läbi tasemetel paiknevate objektide, ning statsionaarne kaamera teeb kangelase kontrollimise ebavajalikult piinarikkaks. Halb, lihtsalt halb!

1. Super Seducer: How to Talk to Girls

Lantimiskunstik Richard LaRuina poolt loodud “Super Seducer” on kohutav videomäng nii mitmes mõttes. Esiteks, selle “lugu” on idiootne, näitlejatöö “The Roomi” vääriline ja kirjutamise kvaliteet katastroofiliselt masendav. Teiseks, tegu peaks olema õpetliku mänguga šiki naistemehe poolt hädistele luuseritele, kuidas edukalt naisi voodisse rääkida. Aastal 2018!

“Super Seducer” söödab mängijale kümme reaalsete näitlejatega üles filmitud stsenaariumit, kus mängija saab valida, mida teha ja öelda. Pärast igat valikut selgitab LaRuina isalikult, mis läks õigesti, mis valesti. Pane piisava hulga vastustega kümnesse ja lõpuks kostitatakse Sind kaadriga lantimismeistrist voodis koos poolpaljaste modellidega, kes mehe vastu mingit huvi üles ei näita. Lõbus ja õpetlik!

Enamasti on LaRuina “nõuanded” lihtsalt totakas loba, kuid vahel on need siiralt õõvastavad ja hirmuäratavad! Tahad friend zone’ist välja murda? Manipuleeri naist psühholoogiliselt, rõhutades, kui sarnane Sa tema poiss-sõbraga oled! Ütle naistele, et kui nad Sinuga ei maga, siis nad on oma elukaaslaste tallaalused! Kutsu naine taksosse ja valeta, et lähete järgmisesse baari, kuid tegelikult viid ta enda juurde!

“Super Seducer” on kvaliteedilage matslik ila, mille peale keegi oma aega raiskama ei peaks. Hindeks -10/10. Nüüd vabandage mind, ma pean ennast kaks päeva kuuma duši all puhtaks küürima ja üritama kuidagi eluga edasi minna.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.