Uudis

Lugejakiri: “Sipsik” valmistab lastefilmina pettumuse

Nooremad lapsed lahkusid "Sipsiku" seansilt ka nuttes.Foto: kuvatõmmis

Lapsevanem Katrin Pärgmäe käis enda lasteaiaealiste lastega vaatamas äsja esilinastunud uut Eesti filmi “Sipsik”. Ta leiab, et film on üles ehitatud pigem nii, et see sobib kooliealistele ja täiskasvanutele, lasteaialastele mõeldud multikana ei ole “Sipsik” kõige õnnestunum.

Läksin nädalavahetusel lasteaiaealiste lastega “Sipsikut” vaatama ja tegin korraliku vea – ei teinud eeltööd, vaid eeldasin, et “Sipsik” on läbinisti positiivne ja helge, nagu Lotte.

Aastaid tagasi olin ühe seriaali valmimise juures ja produtsent ütles umbes sellise mõtte: “Kui tahad vaatajat hoida, siis põhimõte on lihtne – peategelastel läheb kogu aeg halvasti. Nad tahavad head, aga alati tuleb sellest uus jama, kuni lõpuks kõik ikka laheneb.”

Tundub, et “Sipsiku” loojad on sellest loogikast kinni hoidnud ja tulemus valmistas lastefilmina tõsise pettumuse. Kui jätta välja lühike helge algus, koosnes film üksteisele järgnevatest jamadest, mille vahel olid lootusekiired, mis viisid uue hädani.

Lapsed lahkusid nuttes

Suure osa filmist oli “Sipsik” erinevate asjade pärast mures, õde-vend tülitsesid ning süüdistasid üksteist. Adrenaliini lisasid ohuolukorrad, mida vürtsitasid ohtu rõhutav “kaameratöö” ning pinev muusika – laste katuselt alla kukkumine, Sipsiku segadus autorataste vahel, pääsemine rottide käest, dramaatiline uppumissurmast pääsemine jne.

Ühel lapsel meie selja taga oli Sipsik süles ja ta nuttis lohutamatult, kuni poole pealt ütles emale, et soovib ära minna. Läksid. Kolm-neli last nutsid suure häälega üle poole filmist. Jah, võimalik, et nad olid liiga väikesed, aga ka minu suurem laps ütles, et film oli “natuke kurb, aga enamasti hirmus”. Küll meeldis talle väga Sipsiku ja Anu laul.

Väiksematele lastele ei soovita

Olen enda arvamusele juba palju tagasisidet saanud, et paljudele lastele film meeldis ning lapsi ei tohiks kasvatada “mullis, kus midagi halba ei juhtu”. Ma olen mõlema väitega nõus.

Esiteks, paljud lapsed on loomupäraselt tugevama närvikavaga ja paljud on harjunud vaatama multikaid, mis hoiavad adrenaliini üleval. Nendele lastele see film ilmselt meeldib, nagu ka kooliealistele, kes vaatavad filme juba teatud analüüsivõimega. Väiksematele lastele, kelle närvikava alles areneb ja kes east tulenevalt ei tee vahet päriselul ning reaalsusel, ma seda filmi siiski ei soovita.

Samuti olen ma nõus, et lastel tuleb lubada läbi elada erinevaid emotsioone – kuid sellisel juhul peaksid need olema olukorrad, kus laps on ise aktiivne, saab olukorda kontrollida või sellest väljuda.

Lubage lapsel koos vanemaga kasutada tööriistu, panna kaminasse tuld või minna õige ohutusvarustusega kasvõi katusele! Kui väikelaps üldse kinno viia, võiks see olla koht, kust ta väljub hea tuju ja tundega.

Teadke, mida vaatama lähete

Lõpetuseks tuleb endale tuhka pähe raputada – kui ma oleksin eeltööd teinud, siis intervjuudes olid ka filmi tegijad öelnud, et “Sipsik” sobib pigem vanematele lastele või nende vanematele.

Jääb üle vaid loota, et kunagi teevad Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk uue “Sipsiku” filmi, mis on lottelikult positiivne.

Meelis Arulepp, “Sipsiku” üks režissööre, ülalkirjeldatud arvamust ei jaga ning väidab, et filmis ei ole mitte midagi väikelastele sobimatut.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.